Kuna elanikkond kasvas, andis järjest teravamalt tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunenud viikingite salgad hakkasid VIII ja IX sajandist alates regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 2. Alateema(retkete põhjused, retked lääne-euroopas, retked ida- euroopas, uude maade avastamine, sõjaliste edude saladus) Retkete põhjuseks oli maapuudus, ahnus, vaesus ja seikluse otsimine. Lääne-Euroopas olid nad tuntud normannide nime all. Eriti kannatasid nende peaaegu iga-aastaste retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Normannid ründasid eestkätt
mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel. Inimesed elasid paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud vajalikud ega võimalikud. Kogukonna püügi- ja korilusterritoorium pidi olema suur, et rahuldada aastaringse toiduvajaduse, samas
Nüüdseks, kui on leiutatud võimsad teleskoobid, on võimalus päikesesüsteemi oma jalaga avastada ja uurida triljoneid kilomeetreid kaugemal olevaid taevakehi, on see eriti populaarne. Kellegile ei meeldi mõte, et me oleme siin üksi. See oleks justkui täielik raiskamine, kui võtta arvesse universumi suurust. Tõenäoliselt ei suudaks inimkond tervet universumit avastada, rääkimata paralleel universumite võimalusest. Mis meid kõik ees ootab selle avastute retkete käigus. Mida kõike me kohtame või keda kõike me kohtame. Inimesed ongi loodud siia maailma, et täiustada oma teadmisi universumist, avastada nii palju kui võimalik. Mina omalt poolt usun maavälisesse ellu, et kusagil meie läheduses on meiega sarnanevaid eluvorme. Võibolla saame me nendega kontakti ning võime neid oma naabreiks kutsuda, nii nagu kutsume teisi riike oma kõrval naabriteks. Meie oleme
Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastane vägi kokku ajas. Relvadegs oli võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pikateraline kirves (jalaraiuja). Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr. Ida-Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule. Sealttungiti edasi Roomasse. Taanist aga rändasid anglid, saksid ja jüütid 5 saj Britanniassening panid aluse anglosaksi rahvale. Eriti kanantasid nende retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja vahemere maadesse. Inglismaal tegid normanide rünnakud lõpu 8 saj õitsenud kloostrikultuurile. Suur osa saarest, kaasa arvatud London, langes normanide võimu alla. Inglise kuningas Alfred Suur saavutas küll normannide üle võidu ja võttis londoni tagasi, kuid pidi siiski tunnistama nende võimu Ida-Inglismaal.Seal kujunes pikaks ajaks sisuliselt omaette taanlaste riik Danelag
Retke pikkus 11-12 km. Laudtee Männikjärve rabas ja mõnisada meetrit Endla järve ääres; rada 1,4 km ulatuses kaetud hakkepuiduga. Kärde Endla järv Männikjärve raba Tooma. Retke pikkus 7-8 km. Raja algus Kärde küla Saare talu lähedal, lõpp Looduskaitseala keskuse juures. Tornid: 15 m kõrgune Endla järve ääres, 7 m kõrgune Männikjärve raba laudteel. Looduskaitseala lääneosas saab külastada erinevaid allikaid, lähtudes Norra-Jõeküla teelt viitasid järgides. Retkete pikkus sõltub valitud objektist ja marsruudist. Norra-Jõeküla tee ääres on Valtri kaev ja Oostriku allikad; Metsanurga allikateni on teelt 1,3 km; Sopa allikani teelt 450 m; Võlingi allikani 500 m teelt; Võlingi allikalt Vilbaste allikateni on piki Võlingu laudteed mööda 600 m; Purskava allikani on Norra-Jõeküla teelt mööda Kirikmäe sihti 700 m. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
annaabi.ee 
