Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester -usuelu korraldaja koguduses. Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi. 4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304) Algatajad juhid, osalejad Algatas paavst Urbanus I Paavst Innocentius III
Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.
Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht teis viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.
Rünnakud, mis teda tabavad on: 1) esimene tuleb islami maade poolt. Katoliiklus Viikingid Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks
annaabi.ee 
