kontrolli 3-5 aasta pärast haiguse teket; II tüüpi diabeedi korral tuleb alustada kohe). Sel juhul saab vastava muutuse seisukohalt tarvilike ravitoimingutega alustada piisavalt aegsasti. (Volke 2006: 367). Kui on juba tekkinud mõni diabeedi tüsistus, pole kunagi hilja oma tervist parandada dieediga, aktiivsema liikumisega, kaalu langetamisega või vajadusel suitsetamisest loobumisega (Brewer 2009: 20). 4.3 Diabeetiline retinopaatia Võrkkestamuutusi nimetatakse retinopaatiaks, mis tekivad sellest, et veresuhkrutase on olnud juba mitmeid aastaid kõrgenenud, siis hakkavad silmapõhjas asuvad võrkkesta väikesed veresooned näitama kahjustuse tundemärke. Võrkkesta vereringe on häirunud ning kannatab hapnikupuuduse all. Selline silmakahjustus kujuneb aeglaselt ning põhjustab nägemise nõrgenemist. Alguses väikesed veresooned silma võrkkestas paksenevad ning lekitavad verd ümbritsevatesse kudedesse. Raskematel juhtudel hakkavad kasvama uued
Retinopaatia ilmnemine seletub sellega, et diabeeti on siis raske tasakaalus hoida ja murdeeaga kaasneb diabeedi seisukohalt ebasoodne hormoonide toime. 8 2.1 Retinopaatia liigid Retinopaatia jagatakse vastavalt silmapõhja muutuste raskusastmele kolmeks liigiks: · kergeks e mitteproliferatiivseks e taustretinopaatiaks · raskeks taustretinopaatiaks e preproliferatiivseks retinopaatiaks · raskemaks e proliferatiivseks retinopaatiaks. Kriteeriumis on selgitavalt välja toodud ka tabelis 2. (Vt tabel 2) Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev. Joonis 2. Taustretinopaatia ja proliferatiivne retinopaatia. Tabel 2. Diabeetilise retinopaatia klassifikatsioon. (Drury, Gatling 2005:247) Retinopaatia liik Kriteeriumid Täpid ja plekid, eksudaadid, hemorraagiad koos
Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus ehk retinopaatia. Varases staadiumis võivad diabeediga kaasneda nägemishäired. Diabeedi puhkemisel tekkinud nägemishäired on põhjustatud silmaläätse suhkrusisalduse tõusust, mille tõttu lääts tursub. Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist.
Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus) Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat. Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused)