A-vitamiin Taust A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin Lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja Ca ja Zn, toimet suurendavad C- ,D-, E ja Q-vitamiin A-vitamiini vajadust suurendab valgurikas toit A-vitamiini allikad A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I) Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus
- hüpovitaminoos: ühe/mitme vitamiini ajutine puudus, sümptomiteks väga üldised häired nt väsimus - avitaminoos: ühe/mitme vitamiini täielik puudus, tagajärjeks pöördumatud kliinilised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga Põhjused: ühekülgne toitumine, maksa ja soolestikuhaigused, suureneneud vajadus (nt rasedus), antibiootikumide kuur, toksilised ained, keskkond (nt pole eestis piisavalt päiksevalgust) VITAMIIN A A-vitamiini saab loomset päritolu allikatest retinoolina, kuid organism on võimeline ka taimset päritolu toiduainetes leiduva karoteeni muutma organismis A- vitamiiniks. A-vitamiini on vaja nägemisprotsessiks, paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks,limaskestade normaalseks arenguks (siit tuleneb tema oluline kaitse infektsioonide vastu), antioksüdantseks regulatsiooniks, organismi viljastusvõime tagamiseks. Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini.
saasteainete vastu, nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, luudele ja hammastele, vereloomele, suguorganite arenguks, kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß- karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saab loomsetest allikatest 8 retinoolina, kuid organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. Seetõttu väljendataksegi selle vitamiini soovitust ekvivalendina. Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid – kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). D-vitamiini on vaja: sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori
Vitamiin B6 On vajalik loote aju ja Maks, kala, munakollane, pähklid, (püridoksiin) närvisüsteemi arenguks leib, avokaado, banaan, pärm, 1,5-1,6 mg kaunviljad. Vitamiin B12 Oluline loote aju arenguks Maks, liha, piimatooted, kala, 2 g- 2,6 g muna, verivorst. RASVLAHUSTUVAD Esineb kahes vormis: Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või VITAMIINID Retinoolina loomsetes jt piimasaadused. Vitamiin A toiduainetes ja karotenoidina 800-1100 g-ekv taimsetes. On vajalik loote kasvuks ja arenguks, samuti platsenta jaoks. Oluline korrektne annustamine. Kui ema päevane vitamiin A kogus ületab 2,5 mg võib see põhjustada lootel arengurikkeid.
annaabi.ee 
