· Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber. Amorfne põhiaine · Amorfne põhiaine ümbritseb rakke ja
eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid, retikulaarkiude, ekstratsellulaarse maatriksi komponente. Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin Hepariin.
o Trombotsüüdid - väikesed tuumata rakud, mis moodustuvad luuüdis hiidrakkude - megakarüotsüütide tsütoplasmast, osalevad vere hüübimisel o Leukotsüüdid - liiguvad ringi vere - ja lümfiringes, võivad vajadusel siseneda sidekoesse, tekivad luuüdis, ringlevad veres · Retikulaarne sidekude - sisaldab: o retikulaarrakke (fibroblastide eritüüp) o toodavad retikulaarkiude o retikulaarseid kiudusid (kollageen III) mis moodustab rakke toestava võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne · Kohev sidekude o pehme, painduv, venitatav o sisaldab palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud.
Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude o Veri- tekib vereloomeelundites Transpordib toitained, jääkaineid, hormoone, antikehasid, O2, CO2 o Retikulaarne sidekude- leidub luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, neerus, maksas, kopsudes Sisaldab retikulaarrakke (toodab retikulaarkiude) o Kohev sidekude- sisaldab palju põhiainet, milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud Leidub naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis Ühendab elundeid ja kudesid, kaitsefunktsioon (paikneb seal kus infektsioonioht) o Rasvkude Tugifunktsiooniga- o Tihe sidekude- samad komponendid, mis kohev sidekude, mehhaaniliselt vastupidav
*Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? *Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat.
Lihaskiu pikitelje suunas väljavenitatud piklikud ovaalsed tuumad paiknevad sarkolemmi all ja nende hulk on suur Erinevaid lihaseid moodustavad lihaskiud on sidekoe varal jaotatud kimpudeks Lihast ümbritseb sidekoe kiht e epimüüsium, viimane tungib lihasesse ja ümbritseb lihaskimpe perimüüsiumina – õhuke sidekoeline perimüüsium ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina (sisaldab retikulaarkiude) Skeletilihaskiud võivad olla punased e aeglased lihaskiud (sisaldavad hulgaliselt müoglobiini) ja valged e kiired lihaskiud (nendes kiududes müoglobiini tase on madal) Skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on müofibrillid – nendel on eristatav vöödilisus, kus on vaheldumisi heledad I-vöödid (isotroopsed) ja tumedad A-vöödid (anisotroopsed)
annaabi.ee 
