organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse
kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Nii analüsaatorite struktuur kui ka funktsioon on väga keeruline. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon
Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb
Uuringud Kukkunud vanuri uurimisel on esmatähtsaks täpne anamnees. Tuleb selgitada, kas tegemist oli õnnetusjuhtumiga, näiteks komistamisega, kas sellega kaasnes minestus. Kas vanur mäletab kõiki kukkumisega seotud detaile või märkas lihtsalt end maas olevat? Kas kukkumise eel tundis peapööritust, kas oli muutnud asendit (näit. tõusnud voodist.) Kui teadvusetu ei olnud, kas vanur tajus jõu kadumist lihastes? Probleem võib seisneda verebrobasilaarne vereringe häires ja retikulaarformatsioonis lihastoonust reguleerivate ajukeskuste funktsioonihäires. Kaelaosa spondüloartroosi korral võib tekkida veenide sulgus pea keeramisel küljele või üles. Anamnees võib antud juhul anda kasulikke viiteid. Kliiniline uuring sisaldab neurologilist kontrolli. Patsienti palutakse püsti seista ja käia, jälgitakse ka pöördumist. Informatiivne on Rombergi katse, sest suletud silmadega patsient vääratab, kui asenditunnetus on muutunud
1e. N 1 – alfalainete kadumine 2 e N2 – 45 – 55%; K-kompleksid 3 e. N3 – 3-8%; 40-50%- deltalaineid 4 e. N4 - < 50% deltalaineid, süvauni 5 e REM e R – EEG sarnane N1, unenäod?; lihaslõtvus, silmaliigutused järjekord: 1-2-3-3-3-2-R2-3-4-3-2-R-2…, tsükkel 90 min – tavaliselt 5 tsüklit öö jooksul NB! REM ja unenäod ei ole absoluutses seoses. Une regulatsioonist Kahjustused retikulaarformatsioonis panevad loomad magama. Inimestel kahjustused ponsis võtab REM une ära. Serotoniini antagonistid = REM ei tule Atsetüülkoliini antagonistis =REM ei jätku Unedeprivatsioonid Peter Tripp – 200 tundi ärkvel – luulud, hallutsinatsioonid Randy Gardner – 264 tundi ärkvel – paranoia, kõnehäired jne. 70% N4 ja 50% REM = tähtsad rottidel ainevahetuse kiirenemine, kaalukaotus, surm peale 19 päeva