ja gaasifaasi vahel. Siin mängib rolli nii komponentide erinev lenduvus kui erinev lahustuvus vedelfaasis. Vedelfaasis hästilahustuvad komponendid hoitakse kolonnis kauem kinni, halvemini lahustuvad väljuvad kiiremini. GVK abil saab analüüsida orgaaniliste ainete segusid, kusjuures segu komponendid peavad olema temperatuuridel, mille juures analüüsi teostatakse termiliselt stabiilsed, ka ei tohi nende keemistemperatuur olla liiga kõrge ( <400°C). Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast to s.o. ajast, mille jooksul komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t' R , mille jooksul komponendid hoitakse kinni vedelfaasis. tR = to + t'R Identifitseerimiseks ei kasutata absoluutseid retentsiooniaegu, vaid suhtelisi, mis elimineerivad rea määramise parameetreid (aparatuur, kolonni mõõtmed, gaasi kiirus jt). Retentsiooniindeks sõltub vaid vedelfaasist ja kolonni temperatuurist.
(t R ( z +1)-t Rz )·(t R ( z+ 2)-t R ( z +1) ) t 0=t R (z +1)- t R ( z +2)-t R ( z+1 )-(t R ( z +1)-t Rz) ( 3,176-2,465 ) · ( 4,897-3,176 ) 1,22363 t 0=3,176- =3,176- =¿ 1,965 min 4,897-3,176-( 3,176-2,465 ) 1,01 Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast t0 s.o. ajast, mille jooksul komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t'R, mille jooksul komponendid hoitakse kinni ' vedelfaasis. t R=t 0 +t R t 'R 1=t R 1-t 0 =¿ 6,515-1,965= 4,550 min ' t R 2=t R 2-t 0=¿ 8,660-1,965= 6,695 min Mahtuvustegur on piigi asukoha mõõduks kromatogrammil, ta on antud tingimustes antud ühendile konstantne. Leian mahtuvusteguri ehk retentsiooni faktori k' piikidele 1. segu
seadistused ja tegime sama analüüsi kolm korda (3 paralleeli) tundmatu seguga. Prinditus saadud tulemuse abil määrasime piikide retentsiooniaeg, pindala (A) ja piigi laius nulljoone juures. 3 Tulemused Inertgaasi retentsiooniaeg to = L/µ t0 = 30 m / 45 cm/sek = 3000 cm / 45 cm/sek = 66,667 sek 1,111 min. Alkaanide retensiooniaja ja parandatud retentsiooniaja arvutamine: Retentsiooniaeg tR = to + t'R Homoloogid väljuvad kolonnist ahela suurenemise järjekorras. Parandatud retentsiooniajast t'R= tR-t0 Alkaan tR, min t`R, min C6 Heksaan 1,765 0,654 C7 Heptaan 2,341 1,23 C8 Oktaan 3,336 2,225 C9 Nonaan 4,673 3,562 C10 Dekaan 6,181 6,07 3.2 Kromatograafilised andmed ja ainete identifitseerimine
2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) V R =V M + V =V M + K V S CM S
annaabi.ee 
