põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid (puidugraanuleid), hakkpuitu jm, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku jm. SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISEKS- Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku
stepslid Ahi peab olema tugev ja vastupidav, Peaks vastu pidama vähemalt 50 aastat Ahju konstruktsioon ja materjal peavad vastama kasutatavale kütusele Ahju proportsioonid ja pinnaviimistlus peavad sobima ruumi interjööriga Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu kogus olema minimaalne
on erinevate jäätme-tüüpide efektiivne põletamine/utiliseerimine pärast taaskasutatavate materjalide väljasorteerimist. Euroopas põletatakse aastas üle 500 miljoni tonni jäätmeid rohkem kui 400 põletusseadmes. Sorteerimata olmejäätmete masspõletamise kõige levinumaks, lihtsamaks ja töökindlamaks põletustehnoloogiaks on liikuva restiga tahkekütuse katel (Joonis 4). Joonis 4. Sorteerimata tavajäätmete (olmejäätmete) põletamise blokkskeem restkoldega katlas. Jäätmed kui kütus. Olmejäätmeid tekib kodumajapidamises ning ettevõtetes. Erinevalt teistest fossiilsetest kütustest (maagaas, kivisüsi jne) on olmejäätmed heterogeense ja muutliku koostisega. Olmejäätmete põletamisel tekib võrreldes teiste kütustega suur hulk tuhka: jäätmetealase kirjanduse andmetel 5- 10% põletavate jäätmete mahust ja ca 20-35% põletatavate jäätmete kaalust.
Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid ehk puidugraanuleid, hakkpuitu, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku. · soojuse ja elektri koostootmine Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. Soojuse ja elektri koostootmist võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses,
instituut. [Õppematerjal]. Tallinn. 12 kust toimetatakse see omakorda koldesse. Kütta tohib seejuures ainult nõuetele vastava põlevkiviõliga, mille käigus ei teki jääki.28 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850 Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW ja põhukatel K-850 on Tamsalu katlamaja põhikatlad. Mõlema katla puhul on tegemist on kiht - ehk restkoldega katlaga. Selliste katelde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, kuhu puhutakse põlemisõhku.29 Kiht - ehk restkoldega katlaid on olemas kolme liiki: ülemise põlemisega katlad, alumise põlemisega katlad ja pöördleegiga katlad. Nii hakkepuidukatel kui ka põhukatel on traditsioonilise koldega ülemise põlemisega katlad. Kütuse (hakkepuidu ja põhu) termiline lagunemine ja tekkivate gaasiliste ning tahkete põlemisproduktide põlemine toimub samas koldekambris
jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad aga vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised:
annaabi.ee 
