Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust,
Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades. Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali. Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet. Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid
Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal (juulis 1702), pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Väiksemat Issanda Ihu kabelkirikut kasutati 1740. aastani, mil välk selle põlema süütas, kirik jäigi taastamata. Issanda Ihu kiriku varemed Autor: Villu Männik
pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda, näiteks Helme mõisaomanik Jacob de la Gardie annetas 200 riigitaalrit. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn.
säilituspoliitikast. Käsitleme peamiselt Rahvusarhiivi poolt välja antud juhendit, mis määratleb kogude hoiutingimused, keskkonnatingimused ja kogude korrastamise. Anname ülevaate Rahvusarhiivist kui organisatsioonist ning selle kogudest, mis sisaldab endas ka audiovisuaalsete teavikute kogu. Uurime kogude korraldust ja optimaalseks säilitamiseks vajalike keskkonnatingimusi, anname ülevaate uute teavikute hankimisest ning vanade esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv
juurdepääsu reguleerida (nt salasõnaga) ja tagada erineva eraldusvõimega materjalide kättesaadavus (madala eraldusvõimega pakkuda materjali, mis ei ole otse allalaaditav). Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) on kasulik peamiselt seetõttu, et võimaldab kasutajatele juurdepääsu andmetele territoriaalse pärandi kohta, mida on vaja sellel maa-alal tehtavate muudatuste korrektseks kavandamiseks, alates hoonete restaureerimisest kuni uute hoonete projekteerimise ning linna ja maa-aladele suurte infrastruktuuride (teed, raudteed jmt) planeerimisuuringuteni välja. Üks veebirakenduste põhiteenuseid on arheoloogilise, arhitektuuri-, loodusliku ja territoriaalse pärandi kohta pakutava ja seda puudutava kognitiivse informatsiooni põhjal otseste uuringute ning vähemalt uuringute algetappidel valdkonna üldiste ja kitsamate eeskirjade kasutamise võimaldamine. Kvaliteedi tagamiseks on siinjuures oluline
annaabi.ee 
