Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid
Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaalmajanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Eestis elab 25 000 aadressita inimest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesuspiir Ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline
hankida; puudub eluase ja raha kommunaalmakseteks ning puhas joogivesi; olles haige pole võimalust arstiabi ja ravimite saamiseks; puuduvad võimalused hariduse omandamiseks; tulud on väiksemad kui tegelikud vajadused. On olemas absoluutne vaesus, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalset elustandardist madalamat taset. Ja on olemas suhteline ehk relatiivne vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. Vaesus ei eksisteeri mitte ainult sellepärast, et tulud on väikesed vaid ka seetõttu, et vajadused on järjest suuremad. Vaesuse määratlemiseks kasutatakse väljendit elatusmiinimum ehk vaesuslävi, mis on aastasissetulek, millest väiksema summa puhul ei oleks inimesel enam võimalik muretseda eluks vajalikke põhivahendeid (nt. elukoht, toit, küte ja tervishoid). Nendel inimestel, kelle sissetulek jääb allapoole elatusmiinimumi, ei ole kasutatavat tulu
kaudu. Sagedamini kasutatakse vaesuse hindamiseks sissetulekuid, kuhu juurde võib arvestada ka akumuleeritud varasid, nt kinnisvara, metsa jms. Eestis ei ole seni vaesuse hindamisel akumuleeritud varasid arvesse võetud, sest nende maksumust ja likviidsust on raske hinnata. Vastavalt mõõtmise metoodikale on vaesus kas suhteline või absoluutne. · Suhteline (e. relatiivne) vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest tingitud vaesus. On tõsi,et suhtelise vaesuse kontseptsiooni puhul tuleb arvestada vähemalt kahe ohumomendiga. Esiteks kuulutades vaesteks näiteks 1/5 kõige vaesemaid peresid mõnes riigis, kus elatustase kiiresti tõuseb, oleksime varsti olukorras kus ,,vaesed" sõidavad ringi uute limusiinidega, elavad villades ja käivad kallites restoraanides söömas. Teiseks jõukamate
annaabi.ee 
