järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas. Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir ehk absoluutne vaesuspiir on arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. Absoluutne vaesus näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset. Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed. Ametlik vaesuspiir kehtestatakse poliitilise otsusega seadusandja või valitsuse poolt ning see toimib riiklike sotsiaalpoliitiliste regulatsioonide alusena. Iga seitsmes leibkond Eestis oli 2006 aasta andmete põhjal nii absoluutse kui suhtelise vaesuse näitaja järgi vaene. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on kümmekond aastat
need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.) Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. 1997. aasta andmetel oli see 1250 kr tarbimisühiku kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,8; 0,8). Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed. Ametlik vaesuspiir kehtestatakse poliitilise otsusega seadusandja või valitsuse poolt ning see toimib riiklike sotsiaalpoliitiliste regulatsioonide alusena. (Ibid.) Riskirühm sotsiaal-demograafiline grupp, kelle materiaalsete ressursside tase on ühiskonna keskmisest ressursitasemest madalam ning absoluutse vaesuse tase statistiliselt oluliselt kõrgem üldise vaesuse tasemest
ülesannet. NB! Kui teenuse osutamisel võidakse piirata isikute õigusi või panna isikutele kohustusi, on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimise lubatavust tuleb enne õigussuhtesse astumist eraldi hinnata! 25. Mittetulundussektori probleemid (sotsiaal)teenuste osutamisel... mis on suuresti nö loomuomased nõrkused, mis omakorda tingibki vajaduse avaliku sektori poolse reguleerimise järele: 1) ebapiisavus MTÜ-d on sageli väga piiratud võimega vajaliku ressursitaseme saavutamisel (nt kui teenuse osutamine on täielikult sõltuv vabatahtlikest annetustest); 2) partikularism MTÜ-del on kalduvus keskenduda vaid kindlatele ühiskonna gruppidele (seda tõrget võib vaadelda ka kui tugevust, kuid täheldatakse trendi, et MTÜ-d kalduvad sihtgruppideks valima nö kergemaid juhtumeid, jättes raskemad avalike institutsioonide hooleks. See aga jätab lünki hoolekandega kaetusesse ja võib tekitada ka teenuste dubleerimise.
ühiskonnaliikmete tasemest sedavõrd madalam, et see sunnib neid loobuma ühiskonna tavapärasest eluviisist, üldistest tavadest ja tegevustes. (Towsend 1979) kõrge suhteline vaesus > ressursside ümberjaotamine Iseloomustab sissetulekute jaotust ja sotsiaalpoliitika toimivust Vaeseid on igas ühiskonnas Suhtelise vaesuse piir näitab ressursside taset, mis on madalam ühiskonna keskmisest ressursside tasemest. Keskmise ressursitaseme määratlemisel võetakse aluseks ekvivalentsissetuleku mediaan Objektiivne vaesus on olemasolevate ressursside tegelik nappus kas siis objektiivsete põhivajaduste (toit, eluase, kehakatted jne) rahuldamiseks või siis võrreldes ühiskonna normatiivse standardiga. Enamasti sissetulekute põhjal Vajaduste rahuldamist on keeruline objektiivselt hinnata; Subjektiivse vaesuse puhul hindab inimene ise, kas tema ressursid on piisavad, et
annaabi.ee 
