· Mürgiresistentsus(Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes · Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. · inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta) · Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom, haloonid) · Probleemi lahendamine:Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
endale vastutust kasutamise ja selle tagajärjede eest. (näitajad: toit peavari, liiklus, kaubad, teenused) Ökoloogolise jalajäle meetodi väljatöötamisel oli kõige olulisem juhtida inimeste tähelepanu oma eluviisiede, propageeride põhjendatult säästlikku eluviisi ning läbi selle saavutada jätkusuutlik tarbimisharjumus. Ökoloogiline jalajälg sõltub: · tarbijate arvust · keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta · ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine. Suurim jalajälg oli 2007. aastal Anglo-Ameerikal. Esikümnesse jäi ka Eesti. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Pakendjäätmed Pakendijäätmed moodustavad
(gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel. mõju = populatsioon x jõukus x tehnoloogia ehk I=T x K x R I - inimkonna ökoloogiline jalajälg T - tarbijate arv K - keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta R - ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine. Enamkasutatud näitajad ökoloogilise jalajälje arvutamiseks on: 1) jäätmete hulk ja liigid, sh tööstuslike jäätmete määra olenevalt tarbimisest 2) toit. - millist maapinna ressurssi on kasutatud toidu saamiseks, - kui suur on selle maapinna produktiivsuse näitaja - millisel määral kasutatakse kodumaiseid toiduaineid; 3) vesi. võetakse arvesse nii üksikisiku käitumisharjumusi kui ka piirkondlikke tööstuse iseärasusi 4) elektrienergia
Ökoloogiline defitsiit on ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Wtf, mis seletus.. Näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T) x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) Ökoloogiline jalajälg koosneb: Süsiniku jalajälg Karjatamise jalajälg Metsa Kalastusalade Põllumaa Ehitistealuse maa jalajälg Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatudraporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid. Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Nt 1kg kulla tootmiseks on see 350 000 kg ja hambaharja jaoks 1,5 kg