Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus ,
tasuv töökoht, omanikele tulus investeering ningühiskonna suhtes vastutustundlik ja keskkonnasäästlik. Säästliku mõtteviisi kajastavad ka ettevõtte väärtushinnangud, mille seas on pikaajaline ja aktiivne vaateviis ning ühtsusest erisustest lugupidamine. Iga ressursi efektiivne rakendamine eeldab kindlasti kolme asja. Esiteks, juhitavat ressurssi tuleb hästi tunda; teiseks tuleb määratleda, mida me sellelt ressursilt ootame ja kolmandaks, seda ressurssi tuleb juhtida adekvaatsete, ressursile sobilike meetoditega. Sama põhimõte kehtib ka inimese kui ressursi juhtimisel. Inimene on ainus loov ressurss. Ainult inimene suudab välja mõelda ja luua midagi täiesti uut ning õppida. Inimesel on tunded. Just tunded määravad suuresti ära inimese tegevuse suuna ja intensiivsuse, üldise energia, mida inimene oma tegevusse paneb. Tunded on motivatsiooni aluseks. Enamasti on inimese tunnetel objektiivsed
lõpetamise kriteeriumid. Et vajalikud tööd ei jääks planeerimata: 1. Alusta lõpust - liigu projekti eesmärgist samm-sammult ajas tahapoole: Küsides, mida on vaja teha selleks, et see saavutada 2. Projekti koostamisel pööra peatähelepanu vajalikkuse seostele, mitte ajalistele järgnevustele (MIDA peab mille jaoks tegema, mitte mis peab millele järgnema) 3. Arvesta, et projekt seisneb tööde üle andmises ühelt ressursilt teisele, seetõttu ära analüüsi, kuidas mingit tööd peab tegema, vaid millisena ta järgmisele üle antakse 6. Miks on vaja koostada projekti eesmärgi analüüs? Mis peab projekti eesmärgi analüüsis sisalduma? Samm1 eesmärgi määratlemine Määratle täpselt projekti eesmärk sõnastades lühidalt ja selgelt projekti eesmärk (soovitatavalt nii, mida saab mõõta tulude kasvuga) Samm 2 eesmärgi väljundite kirjeldamine
Y.Goldratt Baltic OÜ Planeerija töö: Et vajalikud tööd ei jääks planeerimata: 1. Alusta lõpust - liigu projekti eesmärgist samm-sammult ajas tahapoole: Küsides, mida on vaja teha selleks, et see saavutada 2. Projekti koostamisel pööra peatähelepanu vajalikkuse seostele, mitte ajalistele järgnevustele ehk MIDA peab mille jaoks tegema, mitte mis peab millele järgnema. 1. Arvesta, et projekt seisneb tööde üle andmises ühelt ressursilt teisele, seetõttu ära analüüsi, kuidas mingit tööd peab tegema, vaid millisena ta järgmisele üle antakse Projekti plaani koostamise sammud Samm1 eesmärgi määratlemine Määratle täpselt projekti eesmärk sõnastades see lühidalt ja selgelt. Sõnasta eesmärk soovitatavalt nii, mida saab mõõta tulude või muu kasu kasvuga. Samm 2 eesmärgi väljundite kirjeldamine Nimeta eesmärgi väljundid või tulemused, mis on olulised kliendile
annaabi.ee 
