Näiteks Kreekas on tõhusamad veejuhtimis- ja jaotusvõrgud muutnud vee kasutamist varasemate niisutusmeetoditega võrreldes hinnanguliselt 95% tõhusamaks. Põllumajandussektoris tõhusamate niisutamistavade kasutamise ärgitamisel mängib poliitika üliolulist rolli. Näiteks varem ei nõudnud mõnede Euroopa riikide veehinnapoliitika põllumajandustootjatelt tingimata vee tõhusat kasutust. Põllumajandustootjad pidid harva maksma keskkonna- ja ressursikulusid sisaldavat tegelikku vee hinda. Kaudselt julgustasid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja teiste meetmete kaudu saadavad põllumajandustoetused põllumehi kasvatama ebatõhusal viisil põllukultuure, mis tarbisid palju vett. Näiteks Córdoba provintsis paranes puuvilla niisutamise tõhusus ligikaudu 40%, kui 2004. aastal toetused ja puuvillatootmine eraldati osaliselt üksteisest. Tõhusaid kasutajaid soosiva vee
kõige keerulisem etapp ja see nõuab tõsist pühendumist ning järjekindlust. Benchmarking-projekti õnnestumiseks on tähtis kavandamisel ja läbiviimisel realistlikesse piiridesse jääda. (Ibid) Õppida on võimalik nii teiste vigadest kui ka õnnestumistest. Võrdlus aitab jõuda ideede ja lahendusteni, milleni muidu ehk poleks jõutud või mis oleksid nõudnud palju rohkem aega ja tööd. Seega aitab benchmarking vältida n-ö jalgratta leiutamisega seotud ressursikulusid ja lisab uudsete lahenduste elluviimisel enesekindlust. Lisaks sellele kasvab teadlikkus tulemuslikkusest ning avatus suhteliste tugevuste ja nõrkuste suhtes – paraneb enesemõistmine. (Ibid) Kokkuvõte Võrdlusanalüüs algab enesehindamisest, mille tulemusena saab selgeks, millised on ettevõtte arengu seisukohalt kriitilised valdkonnad, protsessid ja probleemid. Antud meetod sobib kõige enam alustavatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kellel on
Siinkohal annabki kõrgem haridustase töötajatele eelise vähemharitute ees. Koos hariduse, aastate jooksul omandatud strateegiliste teadmistega töövaldkonnast ning omandatud suhtevõrgustikega klientide ja koostööpartnerite hulgas on töötajast saanud väärtuslik liige tööjõust, kelle palkamine või edasine töölhoidmine (olenevalt olukorrast) aitab vältida vähemkogenud töötaja väljakoolitamisele tehtavaid ressursikulusid. Madalama haridustasemega vanemaealised töötajad on siinkohal loomulikult halvemas seisus, kuna lihttöö valdkonnas ei kujune asenduskulud tõenäoliselt nii suureks. Vanemaealiste töötajate palkamine võib tööandja jaoks kaasa tuua mitmeid riskitegureid (tabel 2). Mõjutegur Teguri mõju suund Vanemaealiste eripära 11
arhivaalid, mida peaks ohu olukorras päästma. Ei ole välja töötatud ka vajalikke soovitusi, mida valitsusasutused peaksid selliste arhivaalide hindamisel arvestama. See võib tekitada olukorra, et asutused tähtsustavad arhivaalide päästmiseks samu andmeid, näiteks õigusakte, mis on ka kättesaadavad andmekogudes, kuid hindamata ja arvele võtmata jäävad just unikaalsed arhivaalid. Selline korraldus tekitab lihtsalt liigseid ressursikulusid. 2.2.4 Valitsusasutuste arvamused dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise korraldamisest Valitsusasutused tähtsustavad asutuse dokumendi- ja arhiivihalduses riskide hindamist ning tegevusplaanide/käitumisjuhiste koostamist, sh reaalseid evakuatsiooniplaane, mille järgi saaks hädaolukorras toimida ja kus oleksid kirjas esmast evakuatsiooni vajavad ruumid ja arhivaalid, mis on ka arhiiviruumides tähistatud. Samas on vajadus
annaabi.ee 
