ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine).
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine.
Sotsialism Feodalism Orjandus Ürgühiskond Milline ressursside jaotus on parim? Piiratud ressursid jaotame kuidagi laiali. Uus jaotus keegi võidab, kuid mitte keegi ei kaota. Nii kaua selline areng, kuni jõutakse momendini, et ressursse ei ole võimalik ümber jaotada nii, et keegi ei kaotaks (keegi võidab kui keegi ka kaotab). Seda nimetatakse Pareto efektiivsus'ks ressurisside ümberjaotus, mille puhul ei ole resurrsse võimalik ümber jaotada nii, et keeg ei kaotaks. Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil;
süsteeme. Suur osa Eesti majakaid töötab juba aastaid osaliselt päikesepaneelide poolt toodetava elektriga. Eesti päikese kiirguse tingimused on paremad mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus päikseelektri süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa (Futuren 2009). Selline tulemus aga näitab, et valearusaamad hakkavad ühiskonnast kaduma ning inimesed on informeeritud. Kõigi ressurisside kooskasutust pooldatakse kõige enam, sest ei taheta sõltuda vaid ühest ressursist ning nii oleks võimalik ka kõige rohkem taastuvat energiat toota. Üllatuslik on ka tuuleenergia suhteliselt väike pooldamine. Just tuuleenergiat oleks võimalik Eestis kõige tõhusamalt toota lähtudes meie asukohast. 4. Kas tunnete muret energiamajanduse tuleviku üle? Rohkem kui kolmveerand vastanutest tunneb muret energiamajanduse tuleviku üle. 16% muret ei tunne.
annaabi.ee 
