Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused. Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati ka meeste nimesid. Palju oli ka mitmesuguseid nimesid nagu plaaneetide, tähtede, lindude või hoopiski uhkeldav nimi – „Tugev“, „Võitja“ jne. Laevaehituse juures oli korraga 60 kuni 80 meest. Kõige tähtsam neist oli laevameister. Enne laevaehituse algust valmistas meister kindlas mastaabis laevakere mudeli ehk ressi. Selle järgi ütles ta täpselt, kui palju kaupa laev mahutab ja millised purjed talle kõlbavad. Kui laevaomanik oli sellise laevaga nõus, hakati ehitama. Laevameistrid olid sageli vaid mõneklassilise haridusega. Oma töös toetusid nad kogemustele ja tähelepanekutele, mis võimaldasid neil luua aluseid, mis ei jäänud alla välismaal kõrge haridusega inseneride poolt ehitatuile. Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas. Teistele
233002100507401 18.11.04 - 146-180-19,0 ELBAJON Peatõuraamat ELDER 706E 834 E 23.11.2009 1994 tumekõrb HEINO KALLAS Leisi vald sünd.28.03.05 RESSI 3422E Saaremaa tumekõrb Gen.eksp. tel.5145586 nr. 1506 1988 kõrb Heino Kallas UELN 14.05.2010 233401000685005 22.08.09 - 143-174-19,0 OMANIK
· raha nüüdisväärtus ehk praegune väärtus raha nüüdisväärtuse arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks ehk tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus (s.o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva. ÜLESANNE 5 (Loengukonspekt I osa lk 25) Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%. Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ? Lahendus K 0 = 100 000 i = 10% int ressi summa I =100000 ×0,1 =10000 krooni t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv) Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta i K 1 = K 0 + I ehk K 1 = K 0 × (1 + ) = 110000krooni 100 ehk K 1 = 100000 + 10000 = 110000krooni Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni. ÜLESANNE 6
· raha nüüdisväärtus ehk praegune väärtus raha nüüdisväärtuse arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks ehk tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus (s.o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva. ÜLESANNE 5 (Loengukonspekt I osa lk 25) Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%. Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ? Lahendus K 0 = 100 000 i = 10% int ressi summa I =100000 ×0,1 =10000 krooni t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv) Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta i K 1 = K 0 + I ehk K 1 = K 0 × (1 + ) = 110000krooni 100 ehk K 1 = 100000 + 10000 = 110000krooni Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni. ÜLESANNE 6
· raha nüüdisväärtus ehk praegune väärtus raha nüüdisväärtuse arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks ehk tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus (s.o. täna). seda arvutades liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva. ÜLESANNE 5 (Loengukonspekt I osa lk 25) Ettevõte hoiustab pangas 100 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 10%. Kui suur summa (K t) on ettevõttel aasta lõpus pangas ? Lahendus K 0 = 100 000 i = 10% int ressi summa I =100000 ×0,1 =10000 krooni t = 1 aasta (s.o. arvestatavate aastate arv) Kuna raha paigutati panka üheks aastaks, siis arvestatav periood ehk intressi arvestusperiood aastates on üks aasta i K 1 = K 0 + I ehk K 1 = K 0 × (1 + ) = 110000krooni 100 ehk K 1 = 100000 + 10000 = 110000krooni Vastus: Arvestusperioodi lõpuks on ettevõtte panga arvel 110 000 krooni. ÜLESANNE 6
Maatriksite Ml ja M2 programmeerimine võimaldab moodustada vajalikke mikrokäske ning väljastada neid algoritmile vastavas järjekorras, kusjuures saab korduvalt tagasi pöörduda ühe või teise käsu juurde. Niisugune mikrokäskude jada moodustabki mikroprogrammi. Viivitus DC Mikro- käsu aad- ressi- regis- ter M1 M2 y0 ... ym Joonis 1.36. Wilkesi mikroprogrammautomaat 67 Küllalt suurte maatriksite korral täidab automaat mitmeid mikroprogramme, mis kõik koosnevad kindlast käsustikust valitud mikrokäskudest, kuid mille järjestus
Erinevalt TLS § 74 lõikest 4 aegub tööandja ühekuulise kahju hüvitamise nõudeõigus 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest (TLS § 74 lõige 3). 8. Paragrahvi 74 lõiked 5 ja 6 sisaldavad regulatsiooni juhtumiks, mil töötaja on tööüles- annete käigus tekitanud kahju kolmandale isikule, kuid tööandja, kes on kohustatud töötaja eest vastava kahju kolmandale isikule hüvitama ning kellele on ainsana antud õigus reg- ressi korras nõuda töötajalt kahju hüvitamist, on maksejõuetu. Regulatsiooni tuleb käsitleda koostoimes TLS §-ga 76, mille järgi võib kolmas isik töötaja poolt tööülesannete käigus talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda vaid tööandjalt. Tagamaks kolmandast isikust tööandja võlausaldaja huvisid, ei ole mõeldav välistada võlausaldaja kahju hüvitamise nõuet üksnes selle tõttu, et tööandja on maksejõuetu, kui
annaabi.ee 
