Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud Poliitikat kujundavad ka ametiühingud. Nendeg peetakse läbirääkimisi tööalastes küsimustes (palk, tööaeg, ohutus, sotsiaalkindlustus). Eesti Ametiühingute keskliit ühendab 25 tööstuse, kaubanduse, transpordi ja ehitusega seotud kutsealade liitu. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon koondab teeninduse, kultuuri ja hariduse valdkonna. Mõlemal organisatsioonil on üle 7000 liikme.
tõsiseltvõetavad (Alas 2009). 2.3. Tallinna linn Tallinna linnavolikogus sai planeering 32 toetushäält ja mitte ühtegi vastuhäält. Osa volinikke jättis hääletamata, kuna nad polnud leidnud aega teemaga piisavalt tutvuda või kuna negatiivne foon, mis teemaga kaasnes, tekitas neis kõhklusi. Suurim oli hääletamata jätnute arv keskerakondlaste hulgas. 8 poolthäälega toetasid detailplaneeringu muutmist Isamaa ja Respublika Liidu kohalolnud volinikud. Näiteks Ants Leemets põhjendab oma poolthäält järgmiselt: ,,Ma ise usun, et ega hipodroom ei saa ju selliseks jääda, nagu ta on, ja eks mingi areng peab seal toimuma" (Aas 2011). Taavi Aasi, Tallina abilinnapea, arvates põhjendab maakasutuse muutmist fakt, et hipodroom viiakse linnast välja ning tema arvates puudub linnal vajadus nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks (Gnadenteich 2011).
minekuga (sel eesmärgil kuulutati vallutatud aladel välja "riike" näit 1918. a Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun. Tegelikult oldi huvitatud Vene impeeriumi taastamisest Maailmarevolutsioon NSV Liidu 1924. aasta konstitutsiooni preambulas oli kirjas: NSV Liidu moodustamine on tähtis samm teel kõigi maade tööliste ühinemisse Ülemaailmsesse Sotsialistlikku Nõukogude Vabariiki (Mirovaja Sotsialistitseskaja Sovetskaja Respublika Mirovaja SSR). 1936.aasta ega 1977. aasta konstitutsioonis seda enam sees pole. Kuni sõjani oli NSV Liidu hümniks "Internatsionaal". Üleliidulise raadio I programmi nimetati "Kominterniks". Loosungiks "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Vapp: maakera, üle kõigi kontinentide kujutatud sirp ja vasar NSV Liidu sümbolid Majandus 20-ndate keskel · alustati industrialiseerimist. Tähelepanu pöörati raskemasinaehitusele ja sõjatööstusele
• Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber keskharidusega modell Carmen Kass ja loosung „Rohkem seksikaid mehi“); • Kodanikupalga kehtestamise lubadus kõigile kodanikele riigieelarvest (Erakond Eestimaa Rohelised valimislubadus Riigikogu 2011. a. valimistel) • 15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka (Andrus Ansipi 2007.a. valimislubadus); • Küttepuude ja kartuli jagamine Vabaduse väljakul 2009.a. septembris
Portfellita minister temal pole oma ministeeriumit, määratakse kohale mõnele riigi jaoks tundlikule alale, nt. Eestis oli rahvastikuminister tegeles mitte-eestlaste probleemidega. Valitsus võib olla enamusvalitsus kui üks erakond kogus enamuse valijate häältest ja moodustab valitsuse üksinda. Koalitsioonivalitsus selline, mis moodustatakse mitme erakonna baasil nt. praegu Eestis Reformierakonna ja Isamaa ja Respublika Liidu koalitsioon. Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu Riigikogus vastuvõetud seadused 2. koostab riigieelarve 3. annab aru oma tööst Riigikogu ees 4. algatab seaduseelnõusid jne. Valitsuskriis: tekib siis, kui: * peaministrile avaldatakse umbusaldust siis astub terve valitsus tagasi * peaminister sureb NB
annaabi.ee 
