Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad
3 Kõlari tüübid Täisribakõlarid Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. Kasutatakse näiteks kõrvaklappides, väikestes raadiotes, paljudes sidevahendites ja arvutikõlaritena. Madalsageduskõlarid Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Kesksageduskõlarid Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. Kõrgsageduskõlarid Kõrgsageduskõlar on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks
Kasutatakse näiteks kõrvaklappides, väikestes raadiotes, paljudes sidevahendites ja arvutikõlaritena. Kitsasribakõlar on sarnane lairibakõlarile, kuid seda kasutatakse ainult kohtades kus on vaja heli tekitada väga kitsastes sagedusvahemikes ja kus heli kvaliteet ei ole oluline. 2. Madalsageduskõlarid - Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Head kõlarid on tavaliselt väga rasked, kuid enamusele kõlaritele on ette nähtud ka kast, mis raskust veelgi suurendab. Peaaegu alati käib madalsageduskõlariga kaasas konkreetse seadme jaoks mõeldud võimendi. 3. Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile
Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad
Kasutatakse näiteks kõrvaklappides, väikestes raadiotes, paljudes sidevahendites ja arvutikõlaritena. Kitsasribakõlar on sarnane lairibakõlarile, kuid seda kasutatakse ainult kohtades kus on vaja heli tekitada väga kitsastes sagedusvahemikes ja kus heli kvaliteet ei ole oluline. · Madalsageduskõlarid - Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Head kõlarid on tavaliselt väga rasked, kuid enamikule kõlaritele on ette nähtud ka kast, mis raskust veelgi suurendab. Peaaegu alati käib madalsageduskõlariga kaasas konkreetse seadme jaoks mõeldud võimendi. · Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile
Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased
muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab
Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte. Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid. Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest.