süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad ainult nende elektronide paigutuse poolest. Hückeli reegel (1931) leidis, et aromaatsus on seotud pii- elektronide arvuga tsüklis. Planaarsete monotsükliliste täielikult konjugeeritud polüeenide puhul on aromaatsed need, milles on 4n + 2 pii-elektroni, kusjuures n on täisarv 0, 1, 2, jne. Aromaatsus: Aromaatne ühend on tsükliline
H < CHal < CN < COOR < COR < NO2 Elektrodonoorsed rühmad, +R rühmad, võivad -elektronsüsteemist anda juurde elektrone. Nad on võimelised polaarseks donoorseks konjugatsiooniks areeni -elektronsüsteemiga. areeni korral nad suurendavad süsteemi elektrontihedust ja sellega aktiveerivad süsteemi. Tüüpilised +R rühmad on järgmised (konjugatsioonivõime kasvavas reas): H < Hal < -R < OH < OR < NH2 < NHR < O NB! Induktsioon ja resonantsefekt mõjuvad süsteemile sõltumatult. Resonantsstruktuuride joonistamine: näited 1. 2. 3. 4. 5. Funktsionaalsete rühmade suunav toime elektrofiilses asendusreaktsioonis. Lisaks tuuma aktivatsioonile ja desaktivatsioonile mõjutab asendaja elektrofiilse liitumise asendiselektiivselt. Üldiselt asendab vesinik areeni kõige suurema elektrontihedusega süsiniku juurest st. nendes asendites on vahepeal tekkiv karbkatioon kõige paremini astabiliseeritud.
elektronstruktuuri kirjeldamise meetod. Klassikaline struktuurivalem ei võimalda alati kujutada molekuli tegelikku laengujaotust. Parim lähend on kombinatsioon klassikalise struktuurivalemi eeskujul koostatud resonantsstruktuuridest, neis saavutatakse erisugune laengujaotus aatomite valentsolekute varieerimise või sidemete ümberpaigutamisega. Eraldi võetuna ei pruugi sellised struktuurid olla reaalsed ja on ebastabiilsemad kui molekuli põhiolek. Resonantsstruktuuride rohkus viitab molekuli ühtlasele laengujaotusele ja põhjustab niinimetatud resonantsstabilisatsiooni. 9 KOKKUVÕTE Võnkumine on muutuv liikumine ja seepärast seotud jõududega. Et vastastikmõjus osaleb alati mitu keha, siis saab ka võnkumine toimuda mitte ühe keha, vaid ainult kehade süsteemi korral
Ga[Ar] 3d104s24p1 Ga3+[Ar]3d10. D- elemendid enne s-elektronid ja siis d-elektronid. Fe[Ar]3d64s2 Fe3+(2+)[Ar]3d5(6); N1s22s22p3 1s22s22p6 = [Ne] 12. Joonistage Lewisi struktuurid molekulile, radikaalile ja ioonile. nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks. Formaalse laengu järgi saab aru, kas anioon või katioon. Sidemed aatomite vahel saavad olla delokaliseeritud nii et nad ei ole sideme kordsed. Sideme kordsed saavad olla mittetäisarvuline. Formaal laeng V-(2L+S). V- valents(paardumata+S); L-paare; S-sidemeid 14. Kirjeldage okteti reeglit ja selle erandeid näidete abil
arvestada, et iooni kui terviku laeng poee null. Resonants Kõiki mol kule ja ioone ei ole võimalik kujutada ühe Lewisse struktuurivalemiga. Näiteks osooni (O3) molekuli ehitusele vastab kaks võrdväärset Lewise struktuurivalemit: Mõõtmised näitavad, et sidemed osooni molekulis on võrdse pikkuseega. Tegelik molekul on nende kahe äärmusliku variandi vahepealne, joonistatud äärmusi nimetataksevresonantsstruktuurideks: Resonantsstruktuuride vahele joonistatakse kahe otsaga nool (). Molekulid, milles aatomitel ei ole 8 valentselektroni · Paarituarvulise elektronide arvuga molekulid (ioonid). Nendes on paratamatult vähemalt üks aatom, mille jaoks okteti nõuet ei ole võimalik täita. Sellised molekulid on paramagnetilised. · Mittetäielikud oktetid. Kui aatomite elektronegatiivsuste erinevus on suur, mistõttu side läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata.
annaabi.ee 
