· Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Ravimid steroidhormoonid, antidepressandid. ADIPOOSUSEGA SEOTUD RISKID · Hüpertensioon · Koronaarhaigused · Diabeet · Sapipõie haigused · Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale. · Obstruktiivne uneapnoe (OSA) enam kui 10s hingamispausid. Enam kui 50% rasvunutest -> hüpoventilatsiooni sündroom.
sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2
pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja
Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus Apnoe - hingamisseiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt
jämedune) Intubeerimissügavus: cm = 12 + (vanus/2) (oraalse intubatsiooni korral kaugus hammastest) Juhitava hingaminse teostamine lapsel Füsioloogilistest eripäradest tingituna on vastsündinu hingamine ebakorrapärane – eriti enneaegselt sündinutel! Vastsündinu hingamissagedus on 40 korda/min, vanusega see kahaneb. 262 Kiirema ainevahetuse tõttu on alveolaarne ventilatsioon vastsündinutel kaks korda suurem kui täiskasvanutel. Kuna funktsionaalne residuaalkapatsiteet (FRC) on väiksem, on lapse hapniku vastuvõtjad väiksemad. Suurema hapnikutarbimise ja väiksemate varude tõttu tekib lastel palju kiiremini hüpoksia kui täiskasvanutel. Bradükardia esinemine on laste puhul muide ohumärk: enamasti on põhjuseks hüpoksia, mis vajab kohe kõrvaldamist. Kopsu ja rindkere elastsus on – välja arvatud vastsündinu puhul – pigem suur, seega on kunstlikul hingamisel tavaliselt vaja rakendada ainult väikest jõudu. Hingamisteede takistus on
annaabi.ee 
