Nahal ja tema sekreetidel (rasul, higil) on tugev antibakteriaalne toime, mistõttu sinna sattunud juhuslikud mikroobid hukkuvad 20-30 minuti jooksul. See on võimalik tänu naha happelisusele, mille pH on tavaliselt 5,6 ning marrasnaha rakkude pidevale uuenemisele. Nahk, eriti käed on pidevas kontaktis mikroobidega. Niiskemad naha pinnad- peopesad on tihedamalt kaetud mikroobidega kui käevarred. Naha residentmikrofloora asub näärmetes ja karvade nääpsudes. Pesemine küll vähendab naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulka, kuid avab samal ajal nahapoorid ning seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk isegi kasvab. Hoolimata naha pidevast kokkupuutest väliskeskkonnaga on seal erinevate mikroobide liigirikkus arvatust väiksem. Staphylococcus epidermises Staphylococcus aureus Streptococcus sp.
3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega, stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid
bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Normaalne mikrofloora Nii taimede, loomade kui ka inimestega elab alati koos palju erinevaid baktereid, mis moodustavad nimetatud organismide normaalse mikrofloora ehk mikrobiotsönoosi. Et organismid on avatud süsteemid, satub neisse pidevalt uusi mikroobe, kuid nad kõik ei jää püsima. Vastavalt juurdumisele eristatakse: · organismi residentmikrofloora ehk indigeenne ehk sümbiontne floora siia kuuluvad kõik mikroobid, mis on antud keskkonnas juurdunud. · transiit- ehk passaazmikrofloora siia kuuluvad mikroobid, mis jäävad siia keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel kas hukkuvad või tõrjutakse organismist välja. Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest faktoritest.
24. Inimese normaalne mikrofloora, mikrofloora kujunemine, jaotus, tähtsus. Probiootikumid. Inimese normaalne mikrofloora. Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: Residentmikrofloora: mikroobid on vastavas keskkonnas juurdunud; Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt, jäävad püsima lühikeseks ajaks. Inimese normaalne mikrofloora: Suus, Nahal, Maos, Soolestikus, Eritus- ja suguelundites. Organismi mikrofloora tähtsus: Osaleb seedimisprotsessides (toitainete lõhustamine, sooleperistaltika regulatsioon, seedeensüümide tekke stimuleerimine, seedeensüümide inaktiveerimine), Osaleb ainevahetuses (vitamiinide, aminohapete
Sünnituse käigus satuvad ema sünnitusteedest vastsündinu organismi esimesed mikroobid. Kohe peale sünnitust lisandub neid ümbritsevast keskkonnast. Peale inimese sündi jäävad nahale elama need mikroobid, kelle jaoks on see eriliselt soodne kasvukeskkond. Need mikroobid moodustavad nn. inimese normaalse mikrofloora, mis püsib elu jooksul peaaegu muutumatuna ning takistab võõraste mikroobide kasvu. Naha mikrofloora võib jagada kahte rühma: · püsi- ehk residentmikrofloora e. normaalne mikrofloora · transiitmikrofloora ehk keskkonnast kontaktide kaudu nahale sattuvad mikroorganismid. Residentsed mikroorganismid on vastupanuvõimelised ja püsivad. Nad on osa normaalsest mikrofloorast. Enamasti paiknevad nad sügaval epidermises, higinäärmetes, karvanääpsudes ja sõrmeküünte all. Transiitmikroorganismid on ajutised ning ebapüsivad organismid, mis paiknevad naha pinnal ja pindmise nahakihi all marrasnahas
· Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2)
annaabi.ee 
