langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli
pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida. Avignoni vangipõli - paavst Clemens V pidi resideerima Avgnonis, sest Itaalias olid segadused ja tema Rooma resideerumine lükkus edasi. kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale
- Jamad ikka jätkusid - Paavstide tippaeg oli12-13 saj. Innocencus 3 ajal - 1302 paavsti bulla, mis kordas paavsti ylemuslikkust - Paavsti tekste liigitatakse esisõnade järgi - Paavst plaanis prantsuse kunni vande alla panna, aga vaehetult enne seda võtsid prants sõdurid paavsti vangi - Prants kuninga mõju kasvas - Paavstil oli valdusi ka prantsusmaal - 1305 valiti paavstik prantslane, Clemens 5. - 1309 läks Clemens 5. Ajutiselt Avignoni resideerima - 14. Sajand oli nn. Avingoni vangipõlv - Sel perioodil ei saanud paavstid Itaalias hakkama, kuna seal olid keerulised olud - Gregorius 11. 1377 naases Rooma, Vatikani. - Järgmine paavst oli juba itaallane - Prantslased pidasid seda kehtetuks, seega prantslased valisid Avignonis uue - Tulemuseks 2 paavsti korraga suur õhtumaa skisma - Kiriku juhtkonna ylevalpidamine muutus kallimaks seetõttu - Levisid ideed, et seadusandlik võim peaks hoopis kuuluma kirikukogule
kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentiu III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida. Avignoni vangipõli - paavst Clemens V pidi resideerima Avgnonis, sest Itaalias olid segadused ja tema Rooma resideerumine lükkus edasi. kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samtu ika järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale
võtsid kasut ühe oma kirikutest,( vana kirik), kuid kohe ehit ka ise uue kiriku. Hulga teateid kirikute rajamisest tartu eeslinna. Rajatakse mitmeid kirikuid. Tartusse tekivad ka kloostrid, mis on olnud eesrinde alad. 1577 kui Tartu linna tuli Ivan IV on teda vastu võetud vene kirikute kellade helinaga. 58 a tulid rootslased tartu alla, teada, et linna ei vallutatud, kuid eeslinnad põletati maha ( kirikud ja kloostrid eriti).1570 a rajatakse õigeusu piiskopkond, siis piiskop hakkab resideerima Tartu linnas. On teada, et tartu linna terr on venelased võtnud kasut dominiiklaste kiriku ning mingil ajal ka toomkirikut. Tartust saab oluline Liivimaa kirikuelu keskus. Õigeusukirikud tulevad ka vähemtähtsamatesse kohtadesse, kuid mitte igale poole, nt Viljandisse. Vene võimud rahuldasid eelkõige venelaste enda religiosseid vajadusi. Kohalike elanikega tegeleti vähem.Siia tulid põhiliselt misjonärid, kes ürit siinseid inimesi päästa. Põhiliselt tegu Kagu-Eestiga
annaabi.ee 
