Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe Kommertspankade poolt loodava raha/deposiitide hulk tuleneb reservisuhtest. Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine> Keskpangad on sunnitud laene tagasi saama ja nende andmist piirama. Raha loomine pankade poolt Pangad loovad raha mitmekordistades hoiuseid. Keinsistlik majanduspoliitika Keinsistid arvavad, et tüüpiline tööhõive suurus ei ole ideaalne, Riik peab rakendama aktiivset stabiliseerumispoliitikat, mis vähendab äritsükli poolt
Enamasti reguleerib raha pakkumist riigis keskpank. Keskpanga poliitikat raha pakkumise reguleerimisel nimetame rahapoliitikaks o C = sularaha ringluses o M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised o M2 = M1 + vähem likviidsed varad nt väärtpaberid o M3 = M2 + veelgi vähem likviidsed varad nt kinnisvara Reservisuhe Majanduse 10 põhimõtet Kuidas inimesed otsustavad 1) Peame tegema valikuid - Nt kuidas jagada aega erinevate tegevuste vahel - Mingeid ressursse napib - Kuidas ühiskond kasutab oma piiratud ressursse? Kas toodame relvi või tarbekaupa nt 2) Millegi maksumus on see millest loobume - Alternatiivkulu põhimõte 3) Ratsionaalsed inimesed - Teevad valikuid n-ö piiri peal 4) Inimesed reageerivad stiimulitele Kuidas inimesed koos toimivad
Panga kohustuste alla kuuluvad nõudedeposiidi, mis kujutavad endast seda raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid. Hoiuse protsentuaalne ose, mida hoitakse kas keskpangas arvel või sularahana kommerstpangas kassas, on reservisuhe ehk kohustuslik reservinõue(r). Eestis on see 13%. Raha loomine kommertspankade poolt. Kehtib alati nõue, et aktiva peab võrduma passivaga, ehk antud juhul vaatame : D(deposiidi kohutust)=R(reserv) + L(laenud) Siin saab pank nö raha juurde teha, selle väljalaneamise ja hoiuste juurdevooga. Reservidel on ühikuline kasv, mis suurendab deposiite ja rahapakkumist. Rahapakkuminse kasv on võrdne reservide ühikulise kasvu ja avaldise 1/r korrutisega, kus r tähistab rservisuhet
Väljalaenatud 328 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 krooni. Laenusumma kasvab 2952 kroonini Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha. 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 krooni. Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus
Laenusumma kasvab 2690 euroni Väljalaenatud 328 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 eurot. Laenusumma kasvab 2952 euroni. Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 eurot. Raha multiplikaator Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui
annaabi.ee 
