vajadusel laenu. · Intressimäära, millega pankadele antakse laenu nimetatakse diskontomääraks. · Mida madalam on diskontomäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse (mujalt saab raha kalli- malt). · Üldiselt on kehtestatud piirid, mille ulatuses kom- mertspank saab laenu võtta. Keskpank (4) · Kohustusliku reservmäära kehtestamine. See on kohuslikult pangas hoitava sularaha- reservi suhe hoiustesse. · Keskpank ei maksa sellelt reservilt intressi. · Reservi üks olulistest rollidest on panga likviid- suse tagamine. · Eestis oli enne eurot kohustuslik reservmäär 15% (50% keskpangas ja 50% väärtuslikes väärtpaberites väljaspool keskpanka), peale euroga liitumist langes 2%-le 10 Eesti Panga reservid (1) · Reservidega tagatakse Eesti Panga finantsili- ne sõltumatus, toetatakse euroala rahasüs-
vähe, sest see avaldab raha pakkumisele väga tugevat mõju. · Kohustusliku reservi teine funktsioon on pangasüsteemi likviidsuse tagamine. Näiteks kommertspank satub liiga hoogu laenamisel ja ei suuda seetõttu hoiustajatele raha õigeaegselt tagastada. Keskpanga loal on sellisel juhul võimalik saada abi kohustuslikust reservis. · Kohustusliku reservi kolmas funktsioon on maksustamise funktsioon. Keskpank ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist tunduvalt madalam. Nii võib kohustuslikku reservi käsitleda kui kommertspankadelt võetavat lisamaksu. 52. Heidutatud töötajad Töötuse loomulikuks määraks nimetatakse töötuse minimaalset taset, mis esineb majanduses siirde- ja struktuurse töötuse eksisteerimise tõttu. Majandusteadlaste hinnangud töötuse loomulikule määrale on erinevad, samuti erinevad nad riigiti. Parimates tingimustes võib see määr ulatuda 5-6%ni
garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest kaetakse keskpanga operatsioonikukudest (suurbritannia, saksa liidupank). Keskpanka kasutab reservimäära muutmise kõrval raha pakkumise juhtimiselt ka diskontomäära- see on intressimäär millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata
hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine ning seetõttu keskpank tõstab kohustuliku reservi määra. Tänapäeval on paljudes riikides loobutud kohustusliku reservi nõuetest( Belgia, Šveits, Rootsi) ningn selleks, et tagada pankade likviidsus, rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsete varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn. maksustamise funktsioon. Kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevalt intresside vahet käsitleda kui keskpangale makstavat tasu. Mõnede riikide keskpangad on seda funktsiooni nimetanud keskseks, sest sellest vahest kaetakse keskpanga operatsioonikulusid(Suurbritannia, Saksamaa). Keskpank kasutab reserimäära muutmise kõrval rahapakkumise juhtimiseks ka diskontomäära - see on intressimäär, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata
annaabi.ee 
