Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise kasvatuse õpetajaks oli Voldemar Resev-Resel, hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver Reaalkoolile hümni. Ilmar Mikiver lõpetas Reaalkooli 1940. aastal. 1940. aasta sügisel, peale Reaalkooli lõpetamist, otsustas Ilmar asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Samal ajal töötas ta ka tõlgina,
Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise kasvatuse õpetajaks oli Voldemar Resev-Resel, hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver Reaalkoolile hümni. Ilmar Mikiver lõpetas Reaalkooli 1940. aastal. 1940. aasta sügisel, peale Reaalkooli lõpetamist, otsustas Ilmar asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Samal ajal töötas ta ka tõlgina,
või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik 1kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud
1916. aastat ka Eesti korvpalli sünniaastaks, kuid hilisemas ajaloo käsitluses on sellest loobutud ja sünniaastaks loeme ikkagi 1920. aastat. Seda põhjusel, et 1919/1920. hooajal alustati vähemalt kahes Tallinna koolis regulaarsete treeningtundide läbiviimist uudsete ameerika mängude basket-ball ja voley-ball juurutamiseks. Lisaks August Soodlale Poeglaste(endises Nikolai ) Gümnaasiumis, hakkas Tallinna Reaalkoolis poistele mängu õpetama nende võimlemisõpetaja Voldemar Resev-Resel, kes oli mänguga tutvunud samuti Sankt Peterburis õppides. Selle hooaja lõpetuseks peeti 6. ja 7. juunil 1920.a. Tallinnas ESS Kalev spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused , mille kavas ka uudne mäng basket-ball. On põhjust siinkohal nimetada korvpallimängu pioneere Eestis nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis Feliks Kull, Leo Ostrat, Helmuth Rooman, Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak
6 Töö autorina arvan, et seda palli võidi mängida ka varem, kuid ilma igasuguste reegliteta ja piiranguteta. Eesti rahvas on alati olnud spordimeelne rahvas. Kindlasti oli ka teiste pallimängude mängijaid. Eestis on siiski olnud pallimängudest lemmikutemaks jalg-, võrk- ja korvpall. Eestis tegid võrkpalli otsa lahti Peterburis kehakultuurihariduse omandanud kooliõpetajad, üks aktiivsemaid oli tollal Eestis Tallinna Poeglaste gümnaasiumi õpetaja Voldemar Resev- Resel. 1922. aastaks on dateeritud fakt, et lisandusid ka võistkonnad üle Eesti. Tollal hakati ka võrkpalli harrastama Võrus, Rakveres, Petseris ja Narvas, samuti ka Pärnus. Tollased tuntumad tegelased võrkpallimaastikul olid: Võrus (Jaan Gutmann), Valgamaal (Gustav Loor).7 14.detsembril 1923 toimus tähtis sündmus Eesti pallimängude jaoks. Tallinnas NMKÜ hoones Toompeal (Kiriku 2) asustati Eesti Käsipalli Liit, mis koondas ühe mütsi alla nii korv- kui võrkpallurid. 8