Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20. sajandile ,,Vikmani poisid" (koolipõlv), ,,Mesmeri ring" (ülikooliaeg), ,,Väljakaevamised" kui minajutustaja tuleb Siberist tagasi, siis leiab arhel väljakaevamistel 13. sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor andekas noormees, kes lõpet gümn, ülikooli, saab tööd välisministeerimumis, väga potensiaalikas, aga riigipööre, sõda, nõukogude okup, represioonid, kannatused, vaatamata oma võimaekusele lõpetab ta vineerist kohvreid tehes; romaan ,,Tahtamaa" pole väga filosoofiline, rohkem maade tagastamine ja võimu muutumine, kellel on õigus saada tagasi esivanemate maa ja mida siis sellega teha? ; 2003 ,,Kallid kaasteelised" 2 osa 1 osa lõpeb 62 a. Seal tema koolipõlv, siberi aastad, tagasipöördumine.
• Mida arvata nn arengurepressioonidest ? Kas need on õigustatud? Nad tähendavad massilist tsiviil ja poliitõiguste tikkumidy ning ühiskondlikmsjsnduslike õiguste piiramist. Need ei aita kaasa riigisisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ol vajalikud ka majandusarenguks. Töötab vaid sotsiaalse ja majandusarengu algstaadiumi kohta, kuid on ikka riskantsed sest võivad stabiilsust kõigutada mõned represioonid võivad olla vajalikud ( neid on keeruline vältida, ) kui eesmärgiks on täita nn strukturaalne ülesanne ehk arengut takistavata institutsioondaalsete ba ühiskondlik kulluturiliste barjääride eemaldamine ning poliiitiline ülesanne - tagada vastavus arengubarjääridele. Eristame just majandusele vajalikke vältimatuid repressioone • Millises ulatuses on autori arvates demokraatia puudumine õigustatud?
hirmutamine. 9. Millal oli Saksa okupatsioon Eestis, millega seoses toimus, miks lõppes, kelle võimu alla läks? Oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944. 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Saksamaa poolt. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, kävitati represioonid, esialgu arreteeriti kommuniste varsti juba tsiviilelanike, tapeti rasside alusel inimesi ning juute toodi juurde ka mujalt euroopast, kes kõik tapeti. Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust läks Saksa armeele. Elanikkonna varustamine tööstuskaupadega katkes, seati sisse toidukaardid linnades. Saksa võimud astusid samme, et edendada majandust ja sõjapurustusi likvideerida 10. Teise ms. Tulemused ja tagajärjed Eestile. Lahingutegevus Eesti pinnal tõi kaasa ohtu, et NSV okupatsioon
Punaarmee okupeeris Leedu 15 juunil, Läti ja Eesti 17 juunil.Kuigi Varese valitsus oli lubanud et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 aug. 1940 võeti vastu Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. 16Nõukogude okupatsioonireziim. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe-või politseijuhid,majanduseliit. Represioonid tipnesid 1941.a. 14. juuni massiküüditamisega,mille käigus viidi eestist vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsusetavälja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse,täisealised mehed aga vangilaagritesse kus enamus neist hukkus. Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Majandusreformi nime all natsinaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted(pangad, tehased, kinod,suuremad elumajad jne)
Pärast sõja lõppu oli P-V olukord päris raske, riisikasvatus oli madalseisus ja paljud Vietnamlased elasid näljahädas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele. Nõukogude liit andis P-V suurt majanduslikku abi. Ning riigi aerng kuulus stalinliku sotsialismi raames. 1950a keskpaiku kuulutati vabariik välja ka L-V.Seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Kuid represioonid resiimide vast ei andnud soovitud tulemusi. Tagajärjed olid oodatule vastupidised. 1959a alustas opositsioon organiseeritud relvavõitlust riigivõimu vastu. 1960a detsembris loodi L-V Rahvuslik Vabastus Rinne, mille etteotsa sattusid kommunistid, kes kuulutasid oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja P-V ühinemise. P-V toetas NSV liit, L-V, aga USA. Sisside vastu saadeti lennukeid ja häireüksusi. L ja P-V lahutava piiri lähedusse
annaabi.ee 
