Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i definitsioon ei nõua mingisuguse kronoloogilise prioriteedi kohustust vaid kõneleb vaid "ühtsusest mõnes omaduses". Paavsti foto enne, siis päris paavst kui foto ikooniline märk. Peadpööritav regressiooni probleem: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on
eesootavad, st maailmapilt REGRESSIIVNE. Ateena jäänud sõjalise võimsusega alla teistele polistele, Spartale ja Pärsiale. Valitses DEKADENTS. Antiikühiskonnas puudus näiteks vanematel oma lastega emotsionaalne suhe. Lapsed kuulusid nö riigile, ühiskonnale. Ühikonnal oli õigus ja vastutus nende üle. Kunst on praktiline käsitööga seotud asi. Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest. Antiikühiskond oluliselt tabude vabam tänapäevast. EELSOKRAATIKUD (umbes 8. - 4. saj eKr) on näiteks Joonia koolkond, kuhu alla kuulub MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros, Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse,
Marri nägemise mudel Mille poolest oluline, mida näitab? Näitab kuidas visuaalne info jõuab meie ajju. Oluline, sest võimaldab püstitada konkreetseid uurimisküsmusi sellest kuidas objektide äratundmine toimub. Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised! - Komputatsiooniline tase – objektide tegelike omaduste taastamine (milles probleem? Fundamentaalne: kuidas taastada info põhjal tegelik maailm) - Algoritmiline/representatsiooniline tasand – tuleks leida sisendid ja väljundid nt erutusmustrid - Rakenduse tase – kuidas see kõik töötab, millised funktsioonid ellu viivad nt neurobioloogiline alus Lahknevusnegatiivsus (MMN) Mis see on, mida näitab? - Infotöötluse spetsiifiline kortikaalne muster ja automaatne erinevuste tuvastamise mehhanism ajus. Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal, mis
lahendus tajulisele sisendile. Kujutiste omadusi mõõdetakse ja sellele antakse sisu Kuidas võiks taju äratundmise küsimust lahendada? Põhiline küsimus/ülesanne on taastada need keskkonnatingimused mis need kujundid tekitasid Marr pakub 3 töötlustasandit: - Komputatsiooniline tase (mis on probleem)(kuidas on kujutatud 3d maailma 2d erutusmustris)(kudias sisendist saada kätte see mis stimulatsiooni on tekitanud) - Algoritmiline/representatsiooniline (mis on sisendiks, representatsioonid, mis väljundiks; ) - Rakenduse tase (kuidas see kõik töötab?) On mingisugune sisend. Kõigepealt analüüsitakse kujund faasiliseks hele/tumeduse erutuse mustriks. Siis hakatakse grupeerima, siis on vaja koostada algoritmide põhjal 3d struktuur. Objekti äratundmiseks tegelikult värvi vaja ei lähe. Kõige tähtsam on hele-tumeduse muster. Mõõdetakse ära valguse intensiivsus igas reetina punktis
annaabi.ee 
