neid jälle ühtseks materjaliks kombineerida. Selle asemel võiksid õppematerjalide loojad luua suhteliselt väikseid õppe-eesmärgilisi komponente, mida saaks kasutada korduvalt paljudes erinevates õpikontekstides. Lisaks peaks need komponendid olema digitaalsed ning interneti teel edastatavad ning seeläbi kättesaadavad ja kasutatavad samaaegselt paljude inimeste poolt. Selliseid taaskasutatavaid õppematerjale tuntakse õpiobjektidena. Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õpiobjekt või õppematerjal ise paikneb sel juhul kas mõnes repositooriumis või avalikult internetis. Metaandmete sirvimine on enamasti kõigile avalik ning seetõttu on repositooriumid kujunenud päris populaarseteks.
lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette. Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks.7 4)Fedora-on Linuxi-põhine UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager. Fedora arendamisel on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele
Pärast valikute tegemist klõpsake Save Preferences. Eelistustes on määratud viidete halduriks programm RefWorks. Open Access- avatud juurdepääs teaduskirjandusele Open Access on vaba juurdepääs teaduskirjandusele. Avatud juurdepääsuga teadusajakirjad Gold Open Access hõlmab eelretsenseeritavaid rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakirju, kus artikli publitseerimise kulud katab artikli autor või institutsioon. Avatud juurdepääsuga repositooriumid ja selfarchiving Green Open Access võimaldab ka autoritel endil oma töid kättesaadavaks teha (ingl k selfarchiving), pannes töö välja institutsiooni repositooriumi, isiklikule või asutuse kodulehele. OAIster OAISTER Ülemaailmne digiarhiivide ühendus OAIster teeb arhiivide materjalid kättesaadavaks maailma raamatukogude kataloogi WorldCat kaudu. Saab valida, kas otsida pilte, tekste, meediafaile vm ning otsitavate tekstide keelt.
saavutamiseks). 14. Mida tähendab avatud juurdepääs ehk open access? - digitaalkujul, sidusreziimis, tasuta ja üldjuhul autoriõigustest ning litsentsilepingutest tulenevate piiranguteta. Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek. 15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories). 16. Mis on avatud juurdepääsu kaudu avaldatud teaduskirjanduse põhierinevus võrreldes seni tavaks olnud, nn traditsioonilise viisiga? Põhierinevus on, et kulusid ei kanna lugejad ja nii ei eksisteeri juurdepääsu piiranguid. 17. Intellektuaalse vabaduse ja infole juurdepääsu õiguse toetamisega on kultuuripärandiasutused tõestanud oma tähtsat osa aktiivse kodanikkonna kujundamisel. Millisel kahel tasandil saavad nad
annaabi.ee 
