Kapten Flint. Pealegi on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi ja lüüasaamisi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi. "Aarete saar" oli Stevensoni esimene lõpuni kirjutatud romaan. Ta pelgas pikka kirjanduslikku vormi. Reisikirjade, reportaazide ja esseedega oli ta saavutanud tagasihoidliku kirjanikukuulsuse. Jim Hawkinsi lugu, mis ilmus kõigepealt noorsooajakirjas ja siis 1883. aastal raamatuna, tõi hämmeldunud autorile äkilise maailmakuulsuse. Üksnes noortele lugejatele kirjutatud teosest sai paradoksaalsel kombel otsekohe täiskasvanute lemmikraamat. Tagasi vaadates kirjutas Stevenson, et "Aarete saare" sünni eest on vastutavad üks laps ja kaks lapsemeelset meest.
tekib osavõtuillusioon, et suheldakse just temaga, mida rohkem kuulaja sisse elab, seda enam hakkab ta end samastama esinejate ja nende ideedega. Üks zanre, mille kaudu tegelikkust võimalikult täpselt edasi antakse, on reportaaz. Algusaastail tehti reportaaze nii riiklikest sündmistest kui elust endast (jaanipäevad, sünnitusmaja jne) 1938 sai valmis esimene raadiobuss Hõbehall, sellega seoses laines reportaazide geograafiline hulk. 1. 4. 3. Kuuldemängud Kuuldemängude puhul oli tegu uue kunstilise zanriga, mis lähtus raadiotöö spetsiifikast ja võimaldas seda optimaalselt ära kasutada. Kaasati parimad näitlejad, mis propageeris omakorda teatrit. Teatrist eristab kuuldemänge siiski raadio spetsiifika: see võimaldab tegelikkuse akustilist peegeldust lindistada, ning seda hiljem monteerida
Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A. Vannaselt ja Lõuna-Eesti sündmuste kohta Tartu fotograafidelt E. Sellekeselt ning K. Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini. 1937. a. veebruaris pöördus Riigiarhiivi direktor Riigi Ringhäälingu poole ettepanekuga kõnede, reportaazide ja muusikapalade helisalvestuste üleandmiseks arhiivi. Ettepanekuga oldi põhimõtteliselt nõus aga otsest üleandmist siiski ei järgnenud. 1937. aasta märtsis sõlmiti Riigiarhiivi ja sihtasutuse "Eesti Kultuurfilm" vaheline kokkulepe filmide üleandmise-vastuvõtmise kohta. 1940. aastaks oli Eesti Riigiarhiivi kogutud ligi 800 filmikarpi ja 700 fotot. Filme säilitati tollal Riigiarhiivi hoone juurde kuuluvas Landskrone tornis.
Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus. Reportaazides hinnatakse nende täpsust, vahetust ja emotsionaalsust. 1990. aastate üks tuntumaid reportaazide autoreid on ajakirjanik Madis Jürgen. rezissöör teatri või filmi lavastaja. reziistsenaarium kirjandusliku stsenaariumi esitus filmikeeles: tekst esitatakse kaadritena, kirjeldatakse objekte (tegevuskohti), plaane (üld-, kesk-, suurplaan), kaadrite sisu, heli, muusikat. retoorika kõnekunsti teooria; kõneõpetus. Esimene kõnekunsti õpik pärineb 5. sajandist e.Kr. Retoorika esimene klassik on Aristoteles (384322 e.Kr)
annaabi.ee 
