Suure osa praegustest saadetest moodustavadki mujalt sisseostetud vormiga sarisaated, samuti sarifilmid. Üks olulisi televaatajate köitmise vorme on mitmesugused mängud. Nii kohtumis-, teadmis- kui ka õnnemängud on saavutanud aastate jooksul populaarsuse paljudes telejaamades üle maailma. Teleprogrammi võib jagada faktidel põhinevateks ja väljamõeldud lugudeks. Dokumentaalsed ehk faktidel põhinevad saated on tõsielufilmid ja tõsieluline teleajakirjandus: uudised,reportaazid jm tõsielusaated. Siia kuuluvad ka dokumentaalsed saatesarjad. Teleprogrammi väljamõeldud osa moodustavad mängufilmid, multifilmid, sarifilmid, telelavastused jms. On aga selliseidki saateid, mida ei mahuta eelnimetatud liigituse alla: näiteks kultuurisaated või lastesaated on sisult teadmisi pakkuvad suunitluselt harivad, vormilt rohkem või vähem meelelahutuslikud. Televisioon jaguneb: Teleuudis- toetub faktidele ja sündmustele, mis on aset leidnud viimase ööpäeva jooksul. Sari
Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Veste humoristlik, följetonile lähedane. Ilukirjanduslik tekst käsitletakse mitmeid procbleeme. Iga lugeja tõlgendab tekste erinevalt. Näiteks romaanid, jutustused, novellid, näidendid, luuletused, mälestused, päevikud jne. Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne. Teadustekst edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek.
psüühika, elutuimus, ükskõiksus, rindelt põgenemine. Probleemi lahendus- surm, põgenemine, võeti huumoriga rinde sõprus-> üritasid sõjast üle olla, armastus, elupõletamine. 6. Hemingway: elu, looming, loomingu ideed, ,,Hüvasti, relvad!" Hemingay: ameeriklane, vabatahtlikuna rindel I ms-is; punaseristi autojuhina Itaalias haavata; ajakirjanik, sõjast reportaazid. Elas Pariisis, Kuubas ja Euroopas. Hispaania kodusõda ja II ms. enesetapp- kuul pähe. Tuntud teosed- ,,Ja päike tõuseb"- kadunud noored; ,,Hüvasti relvad"; ,,Kellele lüüakse hingekella"- Hispaania kodusõda, silla õhkulaskmine, 3 päevane armastuslugu, luuletaja John Donne´i luuletusest pealkiri; hingekell-> kirikukell matustel, iga inimese surm on tähtis. ,,Vanamees ja meri"- mees paadiga merel, filosoofiline jutustus, Nobeli kirjandus preemia. Palju novelle,
teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5. Graafilised tekstid: diagrammid, graafikud, tabelid, skeemid, kaardid; grafitid,
Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne minuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni.
......+0,6% Lühike dress......................+2% Lühikesed juuksed...............+4% Pikad juuksed.....................+6,5% Liibuv kombinesoon.............-0,3% Kui vähendada õhutakistust 2% (lõigata pikad juuksed lühikeseks, siis 100 m oleks võit 0,1 m ehk 0,01 s; 5000 m 2 3 m ehk 0,3 0,5 s; maratonis 35 40 m ehk 6 7s · Miks laskmisel püstolitoru üles hüppab? · Kas raskem sportlane saavutab mäest laskudes suurema kiiruse kui kergem (a' la Lembitu Kuuse reportaazid)? · Newtoni 3. seaduse kohaselt mõjutavad kaks keha teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Siis peaksid ju kõik köieveo võistlused viiki jääma. Aga ei jää. Miks? 15 5. Inimene ja tervishoid 5.1. Nägemine Peamine infoallikas on inimesel silm, selle kaudu saadakse ca 90 % kogu infost. Silm on organ, mis reageerib elektromagnetlainetele vahemikus 380 nm - 760 nm
annaabi.ee 
