· Närviraku depolarisatsiooni saavutamisel sulguvad Na+-kanalid ning algab K+-ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+-ioonide tasakaalupotentsiaal -75 mV: · Närvirakk repolariseerub · K+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 2 millesekundi jooksul NÄRVIIMPULSS · Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine: · Toimub membraani transientne depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine tasakaalupotentsiaalini (-60 mV) · Kui aksoni mingis piirkonnas tekib aktsioonipotentsiaal, siis selle piirkonnaga vahetult külgnevas alas tekib lokaalne depolarisatsioon, mis on piisav uue aktsioonipotentsiaali algatamiseks: · Signaali amplituud ei sumbu kuna kogu läbitava tee jooksul toimub signaali pidev võimendamine · Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali ca iga 4 millisekundi tagant · Aktsioonipotentsiaal levib piki aksonit kiirusega kuni 100 m/s
~ +50mV 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. K/Na-ATPaas, Na kanalid, K kanalid. 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 1m/s 100m/s mida jämedam või rohkem müeliniseeritud on närvirakud, seda kiiremini. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? Tsükli kestvus 1-2 ms. 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi esinemisest. Membraani depolariseerumine indutseerib depolariseerimiskoha kõrvalolevas piirkonnas samuti
norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin. . On leitud, et lämmastikoksiid (NO) ja CO võivad olla neurotransmitteriteks 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? Ülekandumise kiirus on väga suur~100m/s. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? 1-2 ms 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Sünapsiteks nim kahe neuroni ühenduskohta kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele. Sünapsites toimub 5 signaali liikumine ainult ühes suunas sünapsieelse raku aksoni terminalilt sünapsijärgse raku dendriidile.
3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC). 45. Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel? Ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne. 46. Millest on tingitud membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närvi-impulsi tekkel? Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, normaliseerides potentsiaali. 47. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Endomembraanid (ER/Golgi) 48
membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Membraani depolariseerumine aktsioonipotensiaali toimel on tingitud ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne. Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, toimub membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närviimpulsi tekkel, normaliseerides potentsiaali. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis membraani depolariseerumine võib toimuda nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud: Na+ kanalid, K+ kanalid, Na+/K+ pump, ligandiseoselised kanalid Närviimpulsi edasiliikumise kiirus on 100-120 m/s
Niipea kui impulss jõuab vatsakeste müokardini, erutuvad sealsed rakud ühekorraga. Tekib tüüpiline kõveramuster, mis on alguses suunatud negatiivselt, s.t allapoole nulljoont (Q-sakk) ja seejärel kaugele positiivsesse alasse (R-sakk). Järgmine kõvera liikumine naaseb nulljoonele ja ulatub sealt ka teisele poole (S-sakk). Tavaliselt vaadeldakse neid kolme sakki korraga (QRS- kompleks). Nüüd on kogu vatsakeste müokard erutunud. EKG-kõver jõuab taas nullini. Vatsakeste lihaste repolariseerumine on näha T-sakina. Kõvera osade kokkuvõte P = erutuse levimine kodades QRS = erutuse levimine vatsakestes Tüüpiline EKG-kõver moodustubki nendest erutuse levimistest: vaheseina erutus Q, müokardi erutus R, kui kogu lihasmass on erutunud, siis kaob ka vektor ja R-sakk laskub taas nulljoonele. Elektroodide seisundist olenevalt tekib suurem või väiksem S-sakk. QRS-kompleksi kuju jäsemeelektroodides sõltub peamiselt (elektrilisest) südameteljest. Rinnakuelektroodidel on R-
annaabi.ee 
