(viiruspartikleid ei toodeta) Nakatumine nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega. 60-90% inimestest nakatunud Genoom pikk kaheahelaline DNA, milles üle 80 geeni Kapsiid ikosaeedriline, ümbritsetud glükovalke sisaldava geeniga Rõuged Sümptomid- ülekeha villid, paljud jäid pimedaks Esimene viirus millel hakati kasutama vaktsiini Kaheahelalist DNAd sisaldav DNA ei replitseeru mitte rakutuumas, vaid tsütoplasmas 2.3Bakterite levik ja paljunemine Geneetika Bakter Prokarüood e eeltuumne Puudub tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid Eritingimustes kohastunud erinevad bakterid Paljunevad mittesugulisel teel Omavad karvakesi ehk piile- edasiliikumiseks või kinnitumiseks Moodustavad endosspoore Toituvad osmooselt Jagatakse ehituse järgi:
Replikatsioon sissetungiväratis > esmane vireemia > paljunemine lümforetikulaarsüsteemis ja parenhümatoossetes organites > sekundaarne vireemia > lõpliku infektsiooni koht (organ) - sekundaarne replikatsioon. Esindajad: mumps, punetised, leetrid, EBV, CMV, VZV. Makroorganismi ja viiruse interaktsioon § Persisteerivad viirusinfektsioonid § Latentne infektsioon - peale ägedat, rakkude lüüsiga kulgenud staadiumi muutub viirus latentseks. Viirus ei replitseeru, mRNA vähesel hulgal. Latentsus ilmeneb sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV. Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA
informatsioonile, depressioon aga isiklikekaotuste ja läbikukkumistega seotud negatiivselematerjalile - Tähelepanu kalle esineb selgemini ärevuse puhul, k.a teadvustamata esituste puhul, depressiooni korral tulemused varieeruvamad Emotsioonid ja mälu - Meeleoluga kongruentne mälu - Indutseeritakse meeleolu > stiimulid > ootamatu mälutest - Efekt ei ole väga robustne st mõnikord ei replitseeru Erakordsed sündmused kodeeritakse esmakordsete mehhanismide poolt (flashbulbmemories) – täpsed, elavad, kestvad (aga ka need muutuvad ajas) Eriti täpselt jäävad melde ärksust tekitavad detailid (suureneb tõenäosus, et kodeeritakse ja hiljem ka ammutatakse), samal ajal ka tähelepanu fookuse kitsenemine. Ilmselt on ’süüdi’ amügdala aktiivsus kodeerimisel - Mis juhtub mälus
DNA ülekandumisel retsipientrakku või F'-plasmiidide ülekandumisel retsipientrakku. Hfr tüvedest DNA ülekandumise korral ülekandunud DNA läheb kaotsi või rekombineerub retsipiendi kromosoomiga. Peale plasmiidide võib konjugatsiooni abil üle kanduda veel konjugatiivne transposoon. Näiteks Enterococcus faecalis'e transposoon Tn916 sisaldab nii MOB geene (tra) kui ka oriT-d, puudub vegetatiivne origin. Sellest johtuvalt konjugatiivne transposoon ei replitseeru iseseisvalt, kui ta on väljunud kromosoomist. Siiski, Tn916 ligeeritakse rõngas-DNA-ks pärast kromosoomist väljumist. See on vajalik MOB geenide ekspressiooniks, sest geenide promootor asub transposooni teise õla läheduses, suunaga väljapoole. MOB geenide promootori asukohaga on tagatud konjugatiivse transposooni ülekandumine retsipienti ainult siis, kui transposoon on kromosoomist väljunud. 12.1.1. Plasmiidide klassifikatsioon konjugatsiooni seisukohast