,,päästjat", kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima. Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale lubas taastada endise Rooma impeeriumi, kui ta võimule ligi lastakse. Sedasi suutis võimule saada ka Hitler, kes lubas rahvale uusi töökohti, vabastada Saksamaa Versailles' rahulepinguga seotud reparatsioonimaksetest, teha inimeste elu paremaks ning tõsta riik taas võimsamate hulka. Ehk siis tuli osata rääkida õigetest asjadest sellest, mida rahvas kuulda tahtis. See ei olnud aga ainus tegur, mis diktaatorlikud valitsejad võimule aitas. Suur osa sellest toimus tänu karmile asjaajamisele. Konkurentidele ei antud asu või siis võltsiti valimustulemusi. Sedaviisi talitses ka Mussolini, kes tappis oma konkurendid ning takkajärgi võltsis valimustulemusi. Nii juhtus ka Saksamaal
20. Prantsusmaa tööstusliku arengu põhjused 1930. Aastateni · Tööstuse areng jätkus ka pärast sõda. 1920. aastateks kujunes Prantsusmaast industriaal-agraarmaa. · Tööstuse tõus kestis kuni 1930. aastani. Tööstuse tõusu põhjused: · väga kasulikud Versailles' rahulepingu tingimused. Prantsusmaa sai tagasi Alsace'i ja Lorraine'i ning okupeeris Saari kivisöebasseini. · Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai endale suurema osa reparatsioonimaksetest. Need maksti välja kuni 1932. Aasta septembrini. Osa reparatsioonimaksetest tasus Saksamaa naturaalsete tarnete, peamiselt kivisöe ja koksina. · Vähendati välislaenudeks antavat kapitali ning rohkem kasutati kapitali tootlikult omas riigis. 21. Riigieelarve tasakaalustamine Prantsusmaal 1920. aastatel · Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu.
Lääneriigid otsustasid uurida ,millised on võimalused panna Venemaas maksma revolutsioonieelseid võlgu ning hüvitama välismaalastele natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus võlgade maksmisest ja sisuliselt lõikasid kõige rohkem konver entsist kasu Nõukogude Venemaa ja Weimari Saksamaa vahel 16.aprillil 1922 Rapallo leping, millega taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted., loobudes täielikult vastastikustest nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. [Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb
1920. aastateks kujunes Prantsusmaast industriaal-agraar- maa. Tööstuse tõus kestis kuni 1930. aastani. Tööstuse tõusu põhjused: · Prantsusmaa jaoks väga kasulikud Versailles' rahulepingu tingimused. Prantsusmaa sai tagasi Alsace'i ja Lorraine'i(tänu sellele suurenes Prantsusmaa metallurgia baasi võimsus) ning okupeeris Saari kivisöebasseini. · sõjajärgse tööstuse tõusu soodustasid ka Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai endale suurema osa reparatsioonimaksetest. Need maksti välja kuni 1932. aasta septembrini. Osa reparatsioonimaksetest tasus Saksamaa naturaalsete tarnete, peamiselt kivisöe ja koksina. · sõjapurustuste likvideerimine vajas massilist põhikapitali uuendamist. Vähendati välis- laenudeks antavat kapitali ning rohkem kasutati kapitali tootlikult omas riigis. Eelarve defitsiidi kujunemine ja selle tasakaalustamine
annaabi.ee 
