Kui arvestada, et vanad riided on ka prügi, siis võib ka nendest midagi uut meisterdada. Mina olen oma vanadest püktest teinud näiteks tolmulapid ning lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb samuti osata ümber käia, mitte lihtsalt prügi hulka visata, et nad seal koos muude asjadega mädaneksid. Eelmises tunnis vaatasime ka videot naisest, kes tegi prügist energiat. Ta muutis minu jaoks raskete keemiliste protsesside käigus reoveemuda ja toidujäätmed energiaks. Tekkis biogaas, mis on taastuv energiallikas ning koosneb süsihappegaasist ja metaanist, see on väga energiarikas gaaside segu. Usun, et päris igaüks sellise keemiaga ei tegele, kuid siiski on tore, et mõni inimene suudab seda metsikut prügi kogust maailmas vähendada. Maailmas on tohututes kogustes prügi. Minu jaoks oli ilmselt üks šokeerivamaid teadmisi, et on olemas reaalselt prügisaared, mille tõttu sureb palju
Mis on biogaas? · Biogaasi saadakse biomassi anaeroobse kääritamise teel ja see on üks viis toota biogaasi taastuvatest energiaallikatest. · Anaeroobse käärimise protsess on olemuselt sama, mis toimub looduses lehma organismis või soodes. · Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3. · Biomassi saab aga jagada põllumaal kasvavaks biomassiks nagu hein, teraviljad, õlikultuurid ja tootmises tekkivaks biomassiks nagu sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed. · Lisaks on biogaasi võimalik saada nn iseenesliku anaeroobse käärimise protsessi käigus prügilatest (prügilagaas) ja see kokku koguda ning muundada kasulikuks energiaks. Biogaasi mahuprotsendiline koostis · Biogaasil on tüüpiline ühiku mahuprotsendiline kontsentratsiooni koostis, mis väljendub mahuprotsentides: 50
vedelbiokütused. Kõige tähtsam turg nende jaoks on transpordisektor, kuid teatud asjaoludel võib kütteõli väljavahetamine pakkuda huvi ka teistele majandusharudele. Vedelbiokütuseid on mitut liiki - alkoholid, taimsed ja loomsed õlid ning esterdatud õlid (Lehtveer, 2007). Põllumajanduses, toiduainetetööstuses, reoveekäitluses ja jäätmete töötlemisel saab märja orgaanilise biomassi allutada anaeroobsele kääritamisele. Reoveemuda, sõnniku ja orgaaniliste jäätmete töötlemiseks on loodud mitut tüüpi reaktoreid (Lehtveer, 2007). |9 Biogaas. Anaeroobne kääritamine on mikroobne protsess, mille käigus süsivesikud lagundatakse CO2-ks ja CH4-ks. See on loomulik protsess, aga tänu reaktori kasutamisele on võimalik reaktsioonisaadusi kokku koguda ja ära kasutada. Metaani osakaal võib sõltuvalt
7 väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. AS Tartu Veevärk reoveemuda kompostitakse reoveepuhasti territooriumil ning stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses. 2.4 Vanapaber- ja papp SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%. Sealjuures on vanapaberi- ja papijäätmete sisaldust keskmisest väiksem linnaosades, kus asuvad valdavalt ahjuküttega majad. Tartu linna elanikel on vanapaberit võimalik viia MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon
(tavaliselt ei viida lõpuni). Mädandamine toimub tavaliselt 35-40 oC juures vastavas suletud reservuaaris, mida nimetatakse metaantankiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30- 40 %. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Metaanitanke on kallis ehtada. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur oleks (55 oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel stabiliseerimismeetoditel.
kalade liikuvust, seega kogu nende käitumist, reproduktsiooni ja ellujäämust (Altmets 2010). Veel kirjutab ta Altmets oma uuringus, et ravimite toimeained ja nende metaboliidid kantakse heitveega reoveepuhastusjaama. Kuna puhastusseadmete efektiivsus ravimijääkide eraldamisel on puudulik, kuna vastavaid nõudeid pole kehtestatud, siis viiakse osa toimeaineid veeökosüsteemidesse just puhastatud heitvee kaudu. Teine osa ravimijääkidest jõuab pinnasesse reoveemuda koostises. Reoveest leitud ühendite nimekiri on kirju: ibuprofeen, südame- ja veresoonkonnahaiguste ravimid, vähi kemoteraapias rakendatavad medikamendid, erinevad antibiootikumid, steroidid, hormoonpreparaatide ja antidepressantide jäägid. Tänu nende ainete omavahelisele segunemisele on sellise ,,kompoti" mõju keskkonnale ettearvamatu. 1.3 Ravimite tagastamine Vastavalt 2005. aastast kehtima hakanud ravimiseaduse (RavS) §-le 37 on üldapteegid
o. 35-40oC juures vastavas suletud reservuaaris, mida nimetatakse metaantankiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30-40 % võrra ja puudub vajadus kemikaalide kasutamiseks. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Isegi väike puhastusjaam võib nii katta oma energiavajaduse. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur tõuseks küllalt kõrgele (55oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani.
annaabi.ee 
