3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud
Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike, kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks. Eesti rannikumeres on aga üle 1000 saare. Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud, on seda ka Läänemere saarte rannik. Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid. Läänemeri märtsis 2000 Keskkonnaprobleemid Läänemeri on oma väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Miks on Läänemeri väga reostunud? Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre
keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv- lahnarohtu, mis mõlemad on vähetoiteliste järvede tunnusliigid ja mida leidub Eestis vaid kümmekonnas järves( Eesti loodus, 2008 ). Vee nõrga puhverdusvõime tõttu on ta kergesti reostuv 5 ja bioloogiliselt tasakaalust väljaviidav. Tänavjärve lähistel kõige ilmekamalt avaldub Suursoo omapära, mis seisneb nõmme ja raba vaheldumises. Teisi veekogusid kaitsealal: Soo-otsa peakraav, Vedama oja, Veskijõgi, Pilli järv, Nõva Veskijärv, Hindaste järv. Loomastik. Suursoo on tuntud haruldaste lindude ja arvukate suurimetajate poolest. Raba servadest on teada
veekogule iseloomuliku punnteo Lymnaea peregra baltica järgi Limneamereks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus: 18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰ (riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas; Ümbritsetud 9 riigiga Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja lämmastikühendid, mis soodustavad eutrofeerumist. Surnud vetikamass vajub veekogu põhja ning selle lagundamisel tekib hapnikupuudus. Reostavad ka raskemetallid, elavhõbe, plii, kaadmium jne. 21. Eesti rannikumere parameetrid (erinevus piirkonniti). Rannikumeri on enamasti madal (Gotlandi nõos 246 m). Soome lahes ulatuvad sügavused 135 m-ni, Liivi lahes 60-65 m ja Väinameres 5-24 m. Madalamates osades Väinameres ja Liivi lahes soojeneb vesi põhjani
juurde. Tossavad vabrikukorstnad ja masinatoodang olid küll muutunud uue aja sümboliteks, Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 145 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a mille üle tunti uhkust. Arengu pahupooleks olid aga reostuv keskkond, ebainimlikud töötingimused vabrikutes ning tööliste äärmiselt viletsad korteriolud kasvavates suurlinnades. Siit said hoo sisse nii sotsialistlik liikumine kui ka nostalgiline igatsus möödunud aegade järele. Selle liikumise käigus maaliti ja kirjutati käsitsi pressitud paberile kauneid raamatuid, maarohtudega värviti lõngu ja kangaid, käsitsi trükiti tapeete. Mööbli, tarbeesemete ja majade kujundamisel püüti jätkata sealt, kuhu gootika oli jõudnud.
annaabi.ee 
