4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on surveline,rauavaene,levib kogu lõuna-eestis,joogiveeks Tartus,Pärnus,Võrus,Valgas.5)Silur- Ordoviitsiumi põhjaveekompleks-karbonaatsetel kivimitel,karstunud,lõhelised,ülemises osas väga hea veeandlusega,vesi mage,nii suveline kui ka vabapinnaseline,toitaalaks põhja-eesti veelahkmealal ja Pandivere kõrgustik.,jookseb tühjaks merre,reostustundlik.6)Ordoviitsium- Kambrium-ordoviitsiumi alumisesosas liivakivid ja kamriumi ülemisesosas liivakivid,vesi kõrgsurveline,väga hea joogivesi,palju.Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded.Kaevud võivad üle äära ajada,kambriumi sinisavid veepidemeks.ALVAR-karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja,pinnakate puudub või on kuni 1m.KARST-esineb lahustuvates kivimites,nii füüsikaline kui ka keemiline nähtus,levib eestis karbonaatsete kivimite avamusaladel
Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi. Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4.1 m ning maapind tõuseb aeglaselt põhja-kirde suunas. Vahetult Sauga jõega piirnevas kaldatsoonis tõuseb maapind 10...15 m lõigul veejoonelt (absoluutkõrguselt ~0.0 m) kõrguseni 2.5...3 m. Voolusängi sügavaim osa on 20-30 m kaugusel kaldajoonest, sügavus ulatab seal 4 m-ni. Sauga jõgi on Suigu külast kuni Pärnu jõeni reostustundlik veekogu. Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks. Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda Pikkus 78,6 km Langus59,6 km Lang 0,77 m/km Keskmine vooluhulk 5,1 m3/s Minimaalne vooluhulk 0,045 m3/s Äravoolu moodul l/s*km2 4 Geoloogiline lõige Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni
Sellega soovitatakse asendada kesk-devoni põhjaveekiht,s est selles pole rauda. 11) Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks- karbonaatsetel kivimitel, karstunud, lõhe- lised, ülemises osas väga hea veeandlusega (esimesed 70 meetrit väga lõhelised). Vesi mage, nii surveline kui vabapinnaline, toitealaks Põhja-Eesti veelahkmeala ja Pandive- re kõrgustik, jookseb tühjaks merre, reostustundlik. Joogiveeks Pärnu-Mustvee piirist põhja pool. Lõuna-Eestis kaetud teiste kivimitega ja pole nii reostustundlik. 12) Ordoviitsium-kambriumi põhjaveekiht- ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja kambriumi ülemises osas liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi, palju. Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded. Kaevud võivad hakata üle ääre ajama.
88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93. Miks on Läänemeri reostustundlik? 94. Mis põhjustab veekogude eutrofeerumist ja kuidas inimene seda mõjutab? 95. Mis on aeglane ja mis on kiire süsinikuringe? Kuidas inimene neid mõjutab? 96. Kuidas on inimene muutnud lämmastikuringet ja millised kahjulikud mõjud on sellega kaasnenud? 97. Mis on keskkonnaseire? Milline erinevus on fooni- ja saasteseirel? 98. Kuidas kasutatakse mõistet ,,maastik"? Nimeta kolm Eesti maastike piirkondlikku erinevust põhjustavat tegurit?
annaabi.ee 
