Alternatiiv 1. kohaselt ei likvideerita paisu vaid muudetakse seda ja alternatiiv 2. kohaselt tuleks likvideerida pais ja taastada vana olukord. Nende vahel tuleks valida ja kaalutleda kumb variant on keskkonnale positiivsema mõjuga ja millise variandiga võib rohkem kaasneda negatiivseid olukordi. Kirjutaja arvates tuleks pais likvideerida, kuna pais pole inimkonnale elulise vajadusega ning selle likvideerimisel taastatakse kalade rändeteed. Paisu saaks likvideerida väheste reostustega kuna tehnika ja meetodid on arenenud. Hindamismetoodika kirjeldus Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest ning kasutatakse kaasaegset metoodikat ja tehnikaid. Olulisimaks aspektiks on antud juhul mõju hindamine Are jõe ökosüsteemile. Teiseks aspektiks oleks veel ka, et paisu likvideerimisel ei tohiks tekkida keskkonna reostust nagu näiteks paisu lõhkumisel settete tekkimine ja liiga suure voolukiiruse tekke. Aruande koostamise arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega
tootmiseks võib kuluda kuni 10kg taimset teiste elusolendite vastu. Nende meelest on päritolu valke. vale tarbida toiduks elusolendeid, kes on võimelised tundma valu ja emotsioone. Toidu ohutus kardetakse loomse päritolu toidu võimalikku saastatust haigustekitajatest, Keskkonnakaitselised - loomade pidamine võrreldes taimset päritolu toiduga. tekitab keskkonnakahju, alustades reostustega ning lõpetades kasvuhoonegaaside tootmisega Religioossed paljud idamaade usundid (metaan jne) soovitavad taimset dieeti, kuid ei karista liha söömise pärast. Veganluse eelised Madal energiasisaldus (oluline ülekaalus olevate inimeste puhul). Taimset päritolu toidus on palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Toit sisaldab C-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning antioksüdante.
Erinevate populatsioonide isendid elavad erinevates mere osades kas siis kaldal, põhjamudas, või ujuvad vees. Populatsioonid on omavahel tihedas seoses toitumissuhete näol ning reguleerivad sedasi populatsioonide arvukust. Biotsönoos on tihedalt seotud ökotoobiga, sest vesikeskkonna füüsikalised ja keemilised omadused ning ümbritseva õhu ja pinnase omadused mõjutavad kõikide organismide elutegevust.¹² Niisiis tuleks olla ettevaatlik liigse kalapüügi või reostustega, sest kuigi Läänemeri kui ökosüsteem on isereguleeruv, siis inimkäsi võib toiduahela tasakaalust välja viia sellega kaasneksid aga suuremad probleemid organismide toitumissuhetes. 12 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 18. Kokkuvõte Läänemeri on osa Atlandi ookeanist, kuid moodustab omaette ökosüsteemi. Läänemeri on väga liigestunud sisemeri, mida ümbritseb mitu riiki. Ühe suurima sisemerena on Läänemere
km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus soolast vett. See valgub Läänemere süvakihtidesse ja surub sealt seisma jäänud ja hapnikuvaese vee välja. Protsess on aga sedavõrd aeglane, et täielik veevahetus toimub ümbes 30 aastaga. Sellest tulenevalt on Läänemeri reostustega kergelt haavatav, eriti kui arvestada, et merd ümbritseb 9 riiki. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeri on noor meri ning tema mageduse tõttu vähese liigirikkusega. Ka mereimetajate liike on Läänemeres vähe. Hülgeliike on kolm: hallhüljes, viiger ja randal. Suuri vaalalisi ei esine. Ainuke alaliselt Läänemeres elav vaalaliik on pringel. Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel
annaabi.ee 
