Mis saab vee-elanikest? Rajame ujulad või viime eranditult kõik Mati Kaalu hoole alla, kuna oleme ise elamiskeskkonna osavalt ära solkinud? Kaitsmaks meie veestikku, on välja töötatud erinevaid määruseid ja seadustikke. Üks nendest on naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded, kus on ära toodud üksikasjalikult, milline peaks olema üks hoidmisehitus, kus ta võib paikneda ning millised on ohutusnõuded, mida peab täitma. Veeseadusest leiame leotelu potensiaalsetest reostusallikatest, millest üks -naftasaaduste hoidmisehitised. Saasteainete heitmine laevalt merre ja veekogu jääkatet reostada ja risustada naftasaadustega- on rangelt keelatud. Kuid kas sellest piisab, et päästa veekeskkonna ökosüsteem? Tugeva ühiskondliku surve tõttu on rangemaks muudetud takerite ehituste ja nende puhastamise nõuded. Naftareostuse kaitseks leiame ajaloost erinevaid konvetsioone ja leppeid. Juba aastast 1973. Seega probleem on olnud aktuaalne üle 20 aasta
Reostus ja eutrofeerumine Õppejõud Peeter Pall REOSTUS Joonis 1. Peamised reostusallikad Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma, mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad. Mere reostuse allikad Allikas Osakaal %
Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad. Jõe hüdroloogiline tüüp sõltub suuresti domineerivast toitumistüübist, valgala suurusest ja reljeefist. Jõe vee keemilised omadused olenevad kõige enam valgala muldade koostisest ning mitmesugust tüüpi kõlvikute (põllud, metsad, niidud, sood) osatähtsusest valgalal, kuid tihti ka reostusallikatest. Jõgede aktsepteeritav hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub. Eesti jõgede biogeenidereostus Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste ühendite sisaldus hakkas Eesti jõgede vees 20. sajandi keskpaigast peale kiiresti suurenema. Selle põhjuseks oli kasvavate linnade ja maa-asulate puhastama või puudulikult puhastatud olmevete jõgedesse juhtimine. Samuti oli suureks ohuallikaks
Hingamisteede haigustesse suurim haigestumine Eestis. Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud. Kaasnevad suured jäätmekogused 9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse. Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb. Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne). Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks.
annaabi.ee 
