kindlasti puude juurde istutamine. Üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes on eutrofeerumine, ehk veekogu toitelisuse tõus. Eutrofeerumine on tihedalt seotud põllumajanduse intensiivsusega. Suur osa veekogudesse sattuvatest toitainetest pärinevad põllumajandusest. Eutrofeerumise ära hoidmiseks on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Bioinvasioon ehk sissetungivate likide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Võõrliigid tulevad siis laevadega (rändrott), laevade küljes, ballastveega (vetikad) maismaatransprodiga, viljaseemnetega koos (umbrohud). Ja
äritegevus tänavatel; alcoholism, kuritegevus, narkootikumid. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalusi. Keskkonnaprobleemid: Liigne energia tarbimine; liigne vee tarbimine; õhu saastumine; suurte prügikoguste teke. Lahendus: tootmise ja transpordi keskkonna sõbralikumaks muutmine; piirangud reostavatele tööstustele; vee ja energia säästlikum kasutamine. Majanduslikud probleemid: Väheneb tööstuse osakaal; töökohtade puudumine; suur kuritegevus. Lahendus: Uute töökohtade loomine; suurem rõhk politseitööle; ümberõppe võimaluste pakkumine. Sotsiaalsed probleemid: Ebavõrdsuse suurenemine; kodutus; kultuuri kadumine; väikeste poodide, koolide kadumine. Lahendus: Valdade, omavalitsuste suurem toetus; sotsiaalmajade ehitamine; toetused,
transpordi töökohtade omavalitsustele keskkonna loomine suurem toetus sõbralikumaks ● ümberõppe ● sotsiaalmaj muutmine võimaluste ade ehitamine ● piirangud pakkumine ● toetused, reostavatele ● suurem sotsiaalhoolekann tööstustele rõhk politseitööle e ● autode ● vanadekodu kasutamise de töökorralduse vähendamine, paranemine ühistranspordi propageerimine ning mugavaks
tasemetele. Teine osa sadeneb surnud orgaanikana veekogu põhja ja moodustades muda. Selliselt ladestunud toitained võivad aktiivsest ringlusest kõrvalduda väga pikkadeks perioodideks. Mida mitmekesisem on vee elustik, seda suuremaid reostuskoormuseid suudab see taluda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid -- mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kun need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Põllumajandusega kaasnev ``kraavitamine'' on veekogude seisukohalt väga ebasoovitav ja märk primitiivsest asjaajamisest. 162. Veekogude saasteallikad, saasteainete üldine iseloomustus Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina
annaabi.ee 
