vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute peatükid" mis oli konstutitutsiooniprojekt, kuid kajastas nende lähituleviku majandust ja usulisi eesmärke. Inglismaad juhtis parlament, mis valitakse iga 2a tagant. Saadikute arv sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise.
Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"-
!7. sajandil muutus puritanism teoloogide seisukohavõttudest rahvahulkade ideoloogiast. Loodi palju kogudusi, mis kujunesid ka kooskäimise kohtadeks, kus arutati ka maise elu probleeme. Paljude inimeste elujärje halvenedes loobuti kalvinismi ettemääratuse dogmast ja väideti, et Kristus on kõiki lunastanud. Paljudes sektides kalduti müstitsismi ja oodati peagi tulevat Kristuse rahuriiki. Juhtivaks poliitiliseks vooluks revolutsiooni ajal kujunesid independendid, kes reorganiseerisid sõjaväe ja kelle juhtumisel saavutati võit kodusõdades. "Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol
juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt. b) Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse) c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus. · Toetajaskonna moodustasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis. · Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649).
laulsid ja tantsisid. Nad eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali, millele vastandasid maiste rõõmude kultuse. Erinevalt puritaanidest oli ranterid töötamise vastu. Nad taotlesid kõigi inimeste võrdsust, kuid kujutasid seda ette vaeste inimeste võrdsusena. 3.Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid tõusid juhtivaks poliitiliseks suunaks. 6 Nende põhilised toetajad olid ohvitserid. Independendid reorganiseerisid sõjaväe ja nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Tuli otsustada, milliseks kujuneb Inglismaa riigikord pärast võitu kuninga üle. 1647 avaldati independentide konstitutsiooniprojekt pealkirjaga ,,Ettepanekute peatükid". Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Regulaarselt koos käiva parlamendi iga-aastase istungjärgu kestuseks nähti ette 120 päeva.
annaabi.ee 
