Omakapital- ettevõtte omanikule kuuluv kapital P Partii- kaubasaadetis Partnerlus- partneriks olek, partnerina tegutsemine Protsess- asjade kulg, käik, areng Passiva- võlad ja kohustused, aktiva vastand Planeerima- plaani koostama Puhverladu- tehaste vahelaod, kus toimub toorainete-ja materjalide ladustamine tootmise ootel Privaatladu- kauba omaniku isiklikk ladu, kus omanik omab kontrolli kauba üle Q - R Rentaablus- tasuvus Renoveerima- uuendama Restaureeimine- taastama Reorganiseerima- ümber korraldama Ratsionaalne- otstarbekas, mõistlik, kasulik Radikaalne- põhjalik, äärmuslik Raamatupidamine- majandusarvestuse liik Rahvusvaheline- riikidevaheline, internatsionaalne Regioon- ala, piirkond Ringluspakend- muutmata kujul korduvalt ettenähtud ostarbele kasutatav pakend S Skanner- optiline sisendseade Segment- tähtuse alusel segmenteeritud kliendid Standard- kvaliteedi- ja nõuete kogum, ametlik dokument
P 73. Pakend-see, millesse on miski pakitud 74. Partii-kaubasaadetis 75. Personal-isikkond, (asutuse või ettevõtte) töötajad, isikkoosseis 76. Pitsat-pitseri löömise vahend 77. Printer-printimisseade 78. Puhverlaod-toorainete varujate ja tehaste vahelised vahelaod. R 79. Ratsionaalne-mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas 80. Renoveerima-uuendama 81. Rentaablus-tasuvus 82. Reorganiseerima-ümber korraldama 83. Restaureerima-ennistama, endisel kujul taastama S 84. Segment-lõik 85. Siirdamis tõstuk-mõeldud kauba aluse siirdamiseks horisontaal tasapinnast 86. Sortiment-turuteadus (käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist, reklaami jms); turutegevus (tagab ettevõtte kohanemise turuoludega) 87. Standard-kvaliteedi- jm nõuete kogum; ametlik dokument kvaliteedi-, tarindus- jm nõuete kindlaks määramiseks 88
vahekoridorides (1,7m) R Raadiosüstik - seade, mis suudab ise liikuda iseseisvalt riiulikorrustel, transportides kaubaaluseid toimiva elektroonilise andmevahetuse abil Raamatupidamine on kõike hõlmav katkematu tegevus, kus kõik on rangelt dokumenteeritud Renoveerima - uuendama, korda seadma Rentaablus - kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/ varasid Reorganiseerima - ümber korraldama Reservladu - kauba (materjali) kogus laos, mida hoitakse hooajalisusest tingitud kõikumiste kompenseerimiseks või korrapäratu tootmise ja puudulike tootmisvõimsuste tõttu tekkida võiva defitsiidi vältimiseks Restaureerima - endisel kujul taastama S Segment - lõik Siirdamistõstuk - tõstuk, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel Skanner on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või
ja kontrollsüsteem R 74. raadiosüstik- omal jõul liikuv, radio teel tõstukijuhi poolt juhitav ja tõstukiga koos töötav seade kasutamiseks sügavriiulitel 75. ratsionaalne- mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas 76. regeneratiivne süsteem- elektritõstukitelö kasutatav süsteem, mis võimaldab kasutada pidurdamisel või masti allalaskmisel vabanevat energiat tõstuki akude laadimiseks tõstuki töö ajal 77. renoveerima- uuendama 78. rentaablus- tasuvus 79. reorganiseerima- ümber korraldama 80. restaureerima- ennistama, endisel kujul taastama S 81. salongkauplus- kaubamärgile või mõne luksuskaubal orienteeritud kõrgteenindusega kauplus, kus on levinud autode, moe kaupadem karusnaha toodete jms. müük 82. segment- lõik 83. sissejuhatav juhendamine- viib läbi töökeskkonna spetsialist tööandja kinnitatud juhendite alusel enne töötaja tööle asumist 84. sortimendi laius- näitab, kui palju ja millised kaubagrupid on sortimendis
üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite (valimised) kasutamise abil. kollektiviseerimine - (vene k. kollektivnoje hozjaistvo - ühismajand) eratalundite sunniviisiline ühendamine tootmiskollektiividesse - kolhoosidesse. bürokraatia - ametnike valitsus; ametnikkond integreerima - tervikuks ühendama reorganiseerima - ümber korraldama strateegiline - otsustava tähtsusega (relv) orientatsioon - suund genotsiid - rahvamõrv, rahvastiku osaline või täielik hävitamine usulistel, rassilistel või rahvuslikel põhjustel ehk klassikuuluvuse alusel (vaata ka holokaust) SRP - (SALT - Strategic Arms Limitation Talks) Strateegilise Relvastuse Piiramise leping (SRP-1 1972; SRP-2 1979; viimane leping jäi ratifitseerimata, kuna NL viis oma väed Afganistani)
Th. Pool nägi tihedat seost veiste aretuses jõudlusvõime suurendamise ja nende söötmise parandamise vahel. Nii kirjutas ta: "Meie kari võib oma tootmisvõimelt hoopis rohkem pakkuda, kui ta seda teinud on... Meie senine karjakasvatuslik suund on olnud lihtsalt pii-makarja külgepookimine senisele teravilja-linakasvatusele... Taimetoodang ei vasta aga ei kontsentratsioonilt ega valgusisalduselt veiste kui piimatootjate nõuetele... Nüüd ollakse sunnitud talundite loomasöödabaasi reorganiseerima"("Agronoomia", 1933, nr.3). Thedor Pooli uurimustööd Uurimistöös "Masinlüps" kirjutas Th. Pool: "Masinaga algaja teeb tihti selle vea, et katsub tõrkujalt lehmalt saada piima kätte masina kauemaks ajaks allajätmisega& See on ränk eksitus... Üks vilunud lüpsja tuleb toime nii masinaid käsitsedes kui järellüpsi teostades kahe lüpsiaparaadiga. Teostades ainult aparaadi allapanekut ja piima ärakallamist, tuleb üks lüpsja toime 4-5 aparaadiga. Sel korral
liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri. 1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda. 1946 loodi Hiiumaa maakond. 1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud. 1950 vallad kaotati. Sügisel loodi rajoonid. Algselt oli neid 39. 1952/53 oli Eesti jaotatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu ja Pärnu). Rajoone hakati reorganiseerima. Alguses tehti mõned juurde, kuid siis hakati neid liitma (1961/1962). 50. lõpus ja 60. alguses oli kaks linnapiirkonda - Narva ja Kohtla-Järve. Linnad olid jaotatud vabariikliku alluvusega linnad ja rajooni keskused. Vabariikliku allusvusega linnad olid: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu. 1990 alates taasiseseisvumisest on eesti jälle maakonnad (15) ja vallad. Linnu on eestis 48. EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI................................................. 1
Narvas kuulutati välja ETK (Eesti Töörahva Kommuun). Olukord oli kriitiline. Suure osa vabatahtlikest mood koolipoisid. Õnneks tuli eestlastele välisabi, kelleks esimeseks sai Põhjakorpus (hilisem Loodearmee). Eesti sai abi ka Soomelt, kes saatis ka vabatahtlikke. Ning 12.12 jõudis Briti eskaader Tallinnasse. Antant toetas jõude, kes võitlesid punaste vastu, kuid kes ei toetanud Eesti iseseisvust. Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt kaitsesõda. Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid
regulaarse tööga. 2.Materjaalsed kaod sisaldavad masinate parandamist, tooraine kadusid,tootmises olevate ja valmis toodete riknemist,ning karistus kulusid. 3.administratsiooni ajakulu: aega kulub juhtkonnal,arstil või õel õnnetusele järgnevatel päevadel selle regitreerimisele,tunnistuste võtmisele(see on osa uurimis protsessist mille eesmärgiks on ära hoida edasisi õnnetusi).Otsene ülemus peab reorganiseerima tootmise,asendus tööline tuleb välja õpetada.Personal ja töö tervisehoiu teenistus võivad pidada vajalikuks konsultatsiooni väljaspool ettevõttet seal hulgas koostööd töö inspektsiooniga ,ameti ühingu, tervisehoiu asutuste ja kindlustud firmadega. 4.Tootmis kaod õnnetuse päevale järgneval perioodil mis tulenevad asendus töötaja väiksemast tootlikusest tema õppimise ajal kannatanu madalamast tööjõudlikusest pärast etma tagasi
rajamine). Seoses tsentraliseerimisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade, kvaliteetsete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute kaasaegsete ladude ehitamise buum, laoprotsesside automatiseerimine eesmärgiga vähendada kulusid. 2) Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks. Tööjõukulude kasv sunnib ettevõtteid reorganiseerima transporti ja ladustamist. 3) Intermodaalse konteineri- ja treilerikaupade transiidi kasv. Kasvavad lääne-ida ja põhja- lõunasuunaline konteineri- ja treilerikaupade transiidi mahud, sealhulgas suureneb intermodaalsete vedude (meri-raudtee, maantee-raudtee) osakaal. 4) Jätkuv jaekaubanduse kontsentratsioon, Tagajärjeks jaekettide tähtsuse kasv tarneahelates ning konkurentsi vähenemisest ning mastaabiefekti taotlusest põhjustatud müüdavate kaupade sortimendi vähenemine
annaabi.ee 
