Monu ment Budapestis Ferenc Liszt (1811- 1886) Ferenc Liszt oli kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke. " ... kelle endale kui kodumaale kuuluvuse üle vaidlevad kolm suurt maad- Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa" (Heine). Ungari oli Liszti sünnimaa. Tema isa oli vürst Esterhazy teenistuses. Isa oli rentmeister- maavalitseja, maade ülevaataja, kelle ülesandeks oli korras hoida vürst Esterhazy maavaldusi. Samuti oli väga muusikalembene, kellelt sai Ferenc ka esimesed klaverimänguoskuse õpetused. 8.- 9. aastaselt valmisid esimesed kompositsioonid. Ungaris toimus ka üheksa- aastaselt juba tema esimene kontserditurnee. Ungari rahvamuusika, eriti aga Ungari mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823
Rahvakoolide inspektor- 1887-1918 riigivõimu poolt määratud haridusametnik linna- ja maa- algkoolide ning eraõppeasutuste järelvalveks ja juhtimiseks. Allusid rahvakooli direktorite kaudu õpperingkonna kuraatorile. 13. Kroonupalat, rentei, statistikakomitee Kroonupalat 1783-1920. Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubarmangus. Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile. Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine, järelvalve erakaubanduse ja töönduse üle, rentreide tegevuse kontrollimine. Rentrei (-1922) rahadusorgan kreisi tasandil. Riigikassa osakonnad maakonnas või kubermangus. Allusid kubermangu kroonupalatile.
Aadel tegi valitsemisotsuseid Maapäeval (Landtag). Maapäeva otsused fikseeriti maapäevaretsessis. Maapäevade vaheajal juhtis rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond oli majandusamet ehk ökonoomia (kroonumõisate haldamine, mõisatelt laekuvate maksude kogumine). Valitsevate ametike hulgas olid kameriirid (arvestas makse välja), rentmeister (kogus maksud kokku), Tallinnas valitses linnusefoogt (haldas riigile kuuluvaid hooneid), prokuröri kohuseid täitis Tallinnas fiskaalkomissar, Liivimaal olid keisri fiskaalid. Eraldi olid veel tolliametnikud (kontrollisid kaubandustulusid). Ametikohti võidi ka ühildada ning nendel olid tavaliselt ametis kohalikud. Ainuke linn, kelle esindajad maapäeval olid, oli Riia. Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem.
ainsaks õiguse allikaks, mitte tsaari prikaas käsk. Esialgu oli mõeldud mitte auastmete (tshin), vaid ametite (dolzhnost) hierarhiana. Kui astmed olid võrdsed, pidi otsustama, kes kauem on olnud. Reguleeris sõjaväelised (maismaa, kaardiväe, suurtükiväe ja mere), riigi- ja õukonna- ametid. 18. sajandi jooksul eraldus amet auastmest. esialgses variandis IX astmel (titulaarnõunik): välisasjade kolleegiumi sekretär, ober- rentmeister kubermangus, politseimeister ja llinnapea residentsis, landrihter rovintsis, professorid akadeemiates, kõikide teaduskondade doktorid (tööl), mõlema riikliku arhiivi arhivarid, Senati tõlk ja prokollist, rentmeister mündikojas, residentslinna õuekohtu assessorid, sadamate tolliülemad. VIII kolleegiumiassessor, andis päriliku aadliseisuse: viitsekuberner (unterstatthalter), ökonoomiadirektor (ökonomiehalter), Regierungsrat kubermangus, Oberlandrichter
1824 toimetas Oldekop viis numbrit ametlikke teadaandeid sisaldavat Kulutamisse Lehte (seda jätkas Masingu Tallorahwa Kulutaja). Tõenäoliselt polnud Oldekopil majanduslikke võimalusi Kuulutamise Lehe tegemist jätkata. Oldekop tõlkis Lõuna-Eesti murdesse 1819. a talurahvaseaduse. Varasem ajakirjanik Eestis Johann Philipp von Roth 1754-1818 Esivanemad pärinesid Austriast. Vanaisa tuli Baltikumi, kui Austrias protestante taga kiusama hakati. Rothi isa oli Pärnus maakonna rentmeister. Johann Philipp von Roth sündis Pärnus 13. novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis. Sealt läks Halle ülikooli. Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta