Muusika on seotud inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine ja nendest märgisüsteemi loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne
Renessansiajastu Eestis ja Eesti rahvamuusika Erik Mikson, Karl-Richard Sänna, Mark- Robert Maisuradze 9. b klass Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14. 15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu
15. sajandi algul olid Madalmaad soodskas pinnaseks kunstidele ja muusikale rikas Burgundia riik koondas kunstnikke kriisidest ja sõdadest nõrgestatud Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja koguni Itaaliast. Selle tulemusena Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas univesaalsuse ja üldmõistetavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15.16. sajandi vokaalpolüfooniat.(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali). 3. Mida tähendab mõiste a cappella: *Renessansiajastulpillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad
lihtsa vormiga tekstide sisuks on karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli peenem ja keerukam caccia- kolmehäälne. Trecento suurkuju oli pime muusik Francesco Landino (Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. Kõrgrenessanss 15-16 sajand. Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali. Eelkõige elas see edasi Prantsusmaal. 14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid. Kõige esinduslikumaks zanriks 15. ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16
- 15. sajandi algul olid Madalmaad soodskas pinnaseks kunstidele ja muusikale- rikas Burgundia riik koondas kunstnikke kriisidest ja sõdadest nõrgestatud Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja koguni Itaaliast. Selle tulemusena Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas univesaalsuse ja üldmõistetavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15.-16. sajandi vokaalpolüfooniat.(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali). 3. Mida tähendab mõiste a cappella: *Renessansiajastul-pillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad
annaabi.ee 
