Mis mulle aga ei meeldinud eriti, oli näiteks „La quinte estampie real”. Selle rütm ei sobinud üldse minu muusikamaitsega kokku. Samuti kõlab seal mingi nõme pinin, mis tekitab minus soovi oma pead vastu seina peksta, et jumala pärast see pinin lõppeks. Tekitab sellist sunnitud stressiolukorra emotsiooni, mis ajab närviliseks ja paneb tahtma mind midagi lüüa. Võib-olla peaks seda kuulama jõusaalis, sest seal suudaks seda viha ratsionaalselt ära kasutada. Üldiselt on renessansilik muusika mu jaoks liiga tõsine ja kurb. Mulle meeldib olla rohkem rõõmus, vahel ka stressis ja vihane, sest siis suudan rohkem korda saata. Kurvana aga pole motivatsiooni mitte midagi teha peale enesehaletsemise. Renessanssist pärit muusikat ei osanud miskipärast seostada mitte millegi meeldivaga. Palestrina Missa 1. osa Kyrie tekitas minus tunde, nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund
Kiire kultuuri areng, kunst saavutab õitsengu. Kunstnikud ühendavad hilisgootika, madalmaade realismi ja Itaalia renessansi kohaliku traditsiooniga. Kunst huvitub inimeste omapärast ja tundeelust. Kunst on isiksustatud. ' Matthias Grünewald- looming gooti ja renessansi üleminekul, mõlema mõjutused. ,,Isenheimi altar"- tiibaltar, tume meeleolu- kristus ristil, maarja ja johannes. Meeleolu on gootipärane, aga kujutamine valguse ja varjuga on renessansilik. Kinniselt on altar sünge, lahtiselt on meeleolu rõõmus. Grünewald pole maailma jäljendaja, vaid lähtub oma tunnetest. Albrecht Dürer- kõrgrenessansilik kunstnik, graafik, teadlane, arendas erinevaid graafikatehnikaid. Elas ka itaalias. Ühendas saksa, itaalia ja madalmaade kunstitraditsioonid. Peab oluliseks seost teadusega , maalikunsti aluseks on mõõtmisoskus. Kujundab mitmekesised inimtüübid. Olulised on tema puulõike seeriad, kujutab kristuse kannatusi ja Maarja elu
Kontsertstiil 16.sajand on tuntud kui rikaste metseenide (sponsorite) sajand. Metseenid üritasid üksteist üle trumbata palgates kapelle, mis olid paremad teiste omadest. Hinda läks virtuoossus. Õukonnas esinemine muutus tööks/kutseks. Kontsert ei tähendanud siis veel avalikku ettekannet. Itaalia kellest sõnast CONCERTO-koosmäng. Algselt pillimängijad ja lauljad. Kontsertideks nimetati suuri, uhkeid kiriklikke laule. Erinevad stiilid barokiajastul 1) Vana ehk kiriklik stiil- Renessansilik stiil 2) Kammerstiil- Sooloaariad, duetid. Intiimse seltskondliku musitseerimise traditsioon. 3) Teatraalne, uudne Rõhutatult kirglik, tundeline väljendus. Eriti varases ooperis esinev. Võetakse üle ka kirikumuusikas. Range polüfoonia kaotab oma endise tähenduse. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja, et väärtuslikum muusika on ühehäälne saatega, mis jälgib deklamatsiooni. Harmoonia muutub väljendusvahendiks
Kõige tugevam on Itaalia mõju. Petrarca 14.sajandil, mõju tuli juba Dantest, Boccacio. Uued vormid: sonett (renessansi tunnuseks) Ekloogid ja kantsoonid on suuremad zanrid. Väljendub kõrge, üleva luule püüdlus. Keskaegsed kantsoonid-ekloogid on palju lühemad, renessansis on pikemad. Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga. 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike (1501-1536) Oli pärit Toledo aadliperekonnast. Sisevastuolud, sattus keisri ees musta nimekirja. Pärast oli ta Napolis. Sai sealt kõige vahetumalt Itaalia renessansi mõjusid. Garcilaso de la Vega võttis ekloogi (egloga) hispaania keeles kasutusele. 3 ekloogi ja suht vähe sonette ka. Jätkab petrarcalikku joont, puhas armastus on esiplaanil. Väga mõjukad on tema ekloogid, küllaltki sarnased kantsoonidega
annaabi.ee 
