· Liivimaal Clas Totti politseikorraldus 1668 · Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi · Rakmetegu talupoeg läks mõisa härja või veoloomaga · Jalategu talupoeg läks ise või saatis sulase · Lisaks veel abitegu ja mõisavoor(teravilja- ja palgivedu) Linnad ja kaubandus: · Linnakultuuri oluline muutumine · Täielik iseseisvus kadus · Sadamalinnade osatähtsus kasvas · Narva esiletõus · Kaubandusvõrgu laienemine · Tihedamad suhted Lääne-Euroopaga (Inglismaa ja Holland) · Uus nähtus talurahvakaubandus
Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus jagunes maaomaniku ja maapidaja vahel, kusjuures maaomanikule kuulus maa käsutamise õigus, maapidajal aga oli põline pärandatav maa valdamise ja kasutamise õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent. Tekkelt esimene on naturaalrent, viimane aga raharent, kuid on eksisteerinud ka samaaegselt. (Naturaalrent- tasutakse maalt saadud toodanguga; teorent- tasutakse tööga maaomanikule; raharent- tasutakse põllumajandussaaduste müügist saadud rahaga.) 4. Maakorralduse mõiste ja olemus. (lk 21) Maakorralduse mõiste 3 Maaressursside piiratud, väärtuslike kõlvikute vähesus ja nende laialipaisatus teiste
Need müüsid viinaköökide toodangu Venemaale ning turustasid ka linnades ja mõisakõrtsides. Viinapõletamine andis mõisnikele tulusamat kasumit (Eestis kokku umbes 2000 viinakööki). Mõisamoonakad 19 sajandil hakati vähehaaval teorendilt üle minema raharendile. Mõisates tähendas see, et mõisnikud pidid nüüd hankima nii veoloomad kui ka töövahendid ja palkama mõisatöölised, tavaliselt aastaks, kes said naturaalpalka, mille tõttu neid nimetati moonakateks. Rendivormi muutumine tähendas muutusi ka külaelus. Talupojal tuli kõikide vahenditega hankida rendimaksmiseks vajalik raha ja see sundis kokkuhoiule kõiges, mille tulemusena peremeeste ja palgaliste vahekorrad muutusid teravamaks ja sotsiaalsed vahed külas endisest suuremaks. Alevik Uue nähtusena 19 sajandil hakkas maaühiskonnas kihelkonnakeskustesse tekkima alevikke (suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale). Enne olid peale kiriku ja
Sellega loeti pärisorjus kaotatuks. Talupoja linnaasumine jäi piiratuks- rendileping Hilary Karu 37 D 11 EESTI AJALUGU Talurahvas sai prii- ehk perekonnanimed. + Maa jäi mõisnike omandisse, talupoeg pidi seda rentima. Raha rendi maksmiseks talupoegadel ei olnud, maa eest tuli tasuda tööga mõisniku põllul. Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19.saj I poolt ka teoorjuse ajaks. Talupoja kohustused Mõisakoormised + Teotöö + Naturaalandam + Maksud Riiklikud + Pearaha + Nekrutiksvõtt Kogukondlikud + Teede korrashoid + Magasiait + Ehitustööd + Vaese hoolekanne Kirikumaks
aladel oli seda teinud. Tahtes paista valgustatud monarhina andis Aleksander I 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal välja uued seadused: · Talupoeg kuulutati isiklikult vabaks (st ei tohi osta, müüa, vahetada). Sellega loeti pärisorjus kaotatuks. · Maa jäi mõisnike omandisse, talupoeg pidi seda rentima. Raha rendi maksmiseks talupoegadel ei olnud, maa eest tuli tasuda tööga mõisniku põllul. Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19.saj I poolt ka teoorjuse ajaks. · Talupoja linnaasumine jäi piiratuks · Talurahvas sai prii- ehk perekonnanimed. 25 OMAVALITSUSE TEKKIMINE 19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS
annaabi.ee 
