12.12.2010 12b. David Ricardo Ricardo, David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane, klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust. Tema teosteks on ,,The high price of bullion, a proof of the depreciation of bank notes"(1810), ,,Principles of political economy and taxation" (1817). Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubandus-
Tasumine seisneb teenuste vahetuses, teisisõnu üks teenus tasub teist. Siit Bastiat' järeldus : väärtus ehk hind on kahe vahetatava teenuse suhe. Kuid millega mõõdetakse teenuseid? Bastiat'l on selleks kaks mõõtu, mis on tema arvates sarnased: 1) selle jõupingutused, kes osutab teenuseid; 2) jõupingutused, millest vabaneb see, kes omandab teenused. Bastiat uskus, et monopoli ei eksisteeri ja looduse hüvesid saavad kasutada kõik. Ta uskus olevat Ricardo renditeooria ebaõnnestunud, sest pole alust eeldada, et maailma looja määras inimsoole sellise kurva saatuse, nagu kirjeldab Ricardo (ühiskond on sunnitud harima üha halvemaid maid). (Krinal, 1998: 123-125) KOKKUVÕTE Antud referaadi koostamine oli minu jaoks päris uudne ja huvitav kogemus. Tutvusin paari päeva jooksul nelja erineva majandusteadlase eluloo ja majandusvaadetega ning tänu kõigele sellele suutsin täita antud töö eesmärgi: laiendasin enda silmaringi ja jõudsin sihini.
A.SMITH sotlane (1723-1790 ) «Uurimus rahvaste rikkuse allikatest» - süstematiseeris selle aja majandusteaduse saavutused, lõi õpetuse ühiskondlikust tööjaotusest, vabaturu mehhanismist, nn. «nähtamatu käe» mõiste avamine, mõisted normatiivne ja positiivne majandus. D.RICARDO (1772 1823) Tippteos «Poliitilise ökonoomia ja maksustamise põhimõtted». Töö ja renditeooria. Suhtelise ja absoluutse eelistuseaduse tuletaja. TH.R.MALTHUS (1766-1834) Rahvastusseaduse sõnastaja, mille kohaselt inimkond paljuneb geomeetrilises progressioonis ja materiaalsete hüvede (eeskätt toiduainete) tootmine arit- meetilises progressioonis. J.B
• Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus. Kõik majandusressursid: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus, samuti ka põllumajandus, kaubandus, tootmine on olulised rahvaste rikkuse allikad. • Klassikud uskusid, et majandusseadused on universaalsed ja muutumatud. Majandusseadused mida klassikaline koolkond avastas on näiteks suhtelise eelise seadus (teooria), piirkasulikkuse seadus, (Malthuse) rahvastikuteooria, Say seadused, (Ricardo) renditeooria ja kvantiteediteooria. Klassikute teened Klassikute teooriate rakendused viisid kapitali akumuleerumiseni ning tekitasid eeldused majanduskasvuks. Kaupmehed ja töösturid said ühiskonnas uue staatuse, nende kasumitaotlus tekitas mulje, et see on kogu ühiskonna huvides. Suuromanike ja ettevõtjate klassi teke ning tugevnemine omakorda soodustas veelgi kaubandust, tööstuslikku tootmist ja investeerimist. Klassikalise koolkonna