10 % 40 % 30 % 20 % 3. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: - talude rendilepingud olid piiranguteta - talupoegadel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). - 1840.a. teraviljaikaldus ja näljahäda (NB! See oli viimane suurem näljahäda Eestis). - tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma
1.5. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: a) Talude rendilepingud olid piiranguteta. b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). c) 1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19
kohustused 1.5. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: a) Talude rendilepingud olid piiranguteta. b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). c) 1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva
10 % 40 % 30 % 20 % 3. Talurahva käärimine 19.sajandil: Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud; selle põhjused olid: - talude rendilepingud olid piiranguteta - talupoegadel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). - 1840.a. teraviljaikaldus ja näljahäda (NB! See oli viimane suurem näljahäda Eestis). - tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma
annaabi.ee 
