3. Rentnik on kohustatud sõidukit mitte andma kolmandale isikule kasutamiseks v.a. teisele juhile, kes on märgitud käesoleval lepingul, olles ise kaasas. Kohustuse rikkumisel on rentnik kohustatud tasuma leppetrahvi kuni 450eur. Rentnik või teine juht on kohustatud veenduma enne igat sõitu sõiduki tehnilises korrasolekus ning jälgima tehnoseisundit sõidu ajal. Tehnilise rikke esinemisel sõitmise katkestama vea kõrvaldamiseni. Teavitama rendileandjat tekkinud olukorrast ja toimima vastavalt rendileandja juhendamisel. Teavitamata jätmisel ei ole rentnikul õigus nõuda ühegi kulutuse tegemist. Tavitama rendileandjat remondi või töö hinna koos varuosadega. 4. Rentnik on kohustatud sõidukit kasutama vastavalt valmistajatehase juhendile ja keelatud on ületada registrimassi 3,5t ja vedada haagist ilma eelneva kirjaliku nõusolekuta
pruukinud vajada. 3. Hypotheca. Pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus.Võlausaldaja võib nõuda asja väljaandmist kui võlgnik võlga ei tasu. Roomas tekkis vajadus üürileandjat kaitsta üürniku vastu, kui viimane ei tahtnud renti maksta. Tasumise eest vastutas üürniku kraam. Linnas kaitsti üürnikku kui üürileandja ei lasknud teda korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat: 1. Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada 2. Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt. Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel. Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud.
pruukinud vajada. 3. Hypotheca. Pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus.Võlausaldaja võib nõuda asja väljaandmist kui võlgnik võlga ei tasu. Roomas tekkis vajadus üürileandjat kaitsta üürniku vastu, kui viimane ei tahtnud renti maksta. Tasumise eest vastutas üürniku kraam. Linnas kaitsti üürnikku kui üürileandja ei lasknud teda korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat: 1. Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada 2. Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt. Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel. Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud.
ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid vihmaveerenni tugevamini kinnitanud elamu seina külge. 3-2-1-24-06 (vastuvõtuviivitus, § 101 lg 3), OÜ E ja AS C sõlmisisd 25.09.2002. a rendilepingu, mille kohaselt andis OÜ E AS-le C rendile telklao. Rendilepingu p 2.4. kohaselt tekkis AS-l C lepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise ning rendimaksete täieliku tasumise korral telklao väljaostu eesõigus. Rentnik AS C pidi rendileandjat OÜ-d E ostuõiguse kasutamisest kirjalikult teavitama kolm kuud enne lepingu tähtaja saabumist. Rendilepinguga samal kuupäeval sõlmitud kokkuleppe kohaselt määrati kindlaks ka telgi müügihind. OÜ E esitas linnakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista tagastamata vara, kahjuhüvitis ning lisaks tuvastada rendilepingu ja sellest tuleneva ostuõiguse tühisus. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu määratlemine (kas tegemist on eellepingu või
annaabi.ee 
