Sõjaväest kürvalehoidmine ja väejooks lakkasid. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri. Eesti oli vaenlasest vaba, kuid kauaks? Aprillis 1919 olid Asutava Kogu valimised, mis pani aluse Eesti riiklikkusele, võttes 15. juunil 1920 vastu esimese Eesti põhiseaduse ja 10. oktoobril 1919 maaseaduse. Viimasega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus. Võõrandatud mõisamaadele loodi 55 000 uut talu, pärisomandiks anti 22 000 rendikohta ja juurdelõikeid said 20 500 väiketalu. Maareform muutis eestlased pärisomanikeks oma maal ja sai lõplikuks hoobiks enamlusele Eestis. 1919. aasta juuniks oli Eesti saavutanud otsustava edu Punaarmee üle ja Venemaa sai aru, et Eesti vägesid on võimatu lüüa ja tuleb asuda rahuläbirääkimistele. Ning viimane otsustav lahing toimus 19.-22. juuni Cesise linna ümber, mida nimetavad eestlased Võnnuks, sellest ka nimi ,,Võnnu lahing". 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise ja see on
Eesti Vabariigi ühe esimese seadusandliku aktiga, Asutava Kogu poolt 1919. aastal vastu võetud Maaseadusega, mis oli üks radikaalsemaid kogu Ida- Euroopas, võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand ja anti eesti rahvale tagasi seitsesada aastat varem vallutatud maa. Maareform tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut likvideerimist Eestis. 1065 võõrandatud mõisa maa jagati 32 000 uueks taluks, lisaks anti mõisate 23 000 rendikohta rentnike pärisomandusse; 1939. aastal ulatus talundite arv 140 000ni. Maareform vähendas oluliselt maata talurahva osakaalu, alandas sotsiaalseid pingeid ja elimineeris vasakekstremistide mõju. Väliskaubandus Majanduse piiratud mahu ja sõjavõlgade tõttu oli väliskaubanduse tähtsus Eesti jaoks suur. Eesti eksportis põllumajandussaadusi, tööstuskaupu (tekstiilitooted, paber vineer, bensiin, klaas, kunstsarv, nahakaubad, maiustused) toorainet ja pooltooteid, importis
Nad asusid tööle sulaste ja teenijatüdrukutena peamisel sellepärast, et neil polnud õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd. Need ametid olid kõige halvema väljavaatega, kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus väikeettevõttes. Kui sulane ja teenijatüdruk abiellusid, hankisid nad endale mõnikord popsikoha, harvem suudeti hakata pidama väikest rendikohta. Kui talupere poeg või tütar abiellus teenijaga, oli see häbiasi. Näiteks kui peretütrel oli valida vabrikutöölise või sulase vahel, ei tohtinud ta valida sulast. ''Sulase'' ja ''teenija'' asemel kasutati nimetusi ''poiss'' ja '' tüdruk''. Neid hüüti talu nime järgi, näiteks kui talu nimi oli Kiira, siis sulast hüüti Kiira poiss. Teenijaid palgati kevadeti. Külades elavaid inimesi, keda arvati, et lähevad taludesse
AADU (ikka Anne poole, kes teda lauda kutsub): : Peetri No muidugi, on muidugi, Peeter! – Mulk? esimesed sõnad Mulk? No mis sest on, Peeter! Mulkidel on rõhutavad jõudu, ja vaata, mis kena poiss ta on, Peeter, ja tema kõige kui ausasti ta on rendikohta harinud tänini, ja olulisemat ma olen ka, hm, nagu kuulnud, et ta nagu tunnusjoont enesele päriskohta osta otsib, Peeter, jah! (Iseendale.) Kui see ometi juba möödas oleks! ANNE (kes kõik lauale on seadnud, väga lahkelt): Istuge lauda, Kure onu, võtke sedagi soola- leiba, mis jumal meile õnnistanud – olgu jumala ristike juures! Jah, mis ma pidin ütlema:
annaabi.ee 
