5 tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem. Ta tõestas katseliselt, et äike on elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist ja Iseseisvusdeklaratsiooni koostamisest. Ta esitas esimesena Kongressile orjusevastase remonstrantsi. Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson. Ta pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmidest ja käsitöölistest. Ta pooldas rahva suveräniteedi ideed, millest tulenes ka õigus oma riigi loomisle. Jefferson arvas, et kolooniatel on õigus vastu hakata oma emamaale ja oli mõni aasta hiljem iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks. Nagu ka Franklin, pooldas Jefferson orapidamise kaotamist. Uue rahvuse ühtsust märgivad kontinentaalkongressid. I kontinentaalkongress kogunes 1774
parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisse seatud maksud, näiteks laevaraha (ship money), kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles, vaid napi üheteistkümne enamushäälega (159:148).
saavutatu prantsusmaal usuline ühtsus. Kodusõda Inglismaal, selle poliitilised ja usulised motiivid- Vallandus 1640. aastal, kui Soti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Parlament üritas kuningalt välja nõuda suuremaid järelandmisi. Parlament võttis endale ainuõiguse makse kehtestada, piirati kuninga võimuaparaati. Parlament esitas kuningale remonstrantsi, mis tema võimu veelgi piiras. See nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, ja anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele vastuvõetavamaks ning piiskopid heidetakse parlamendi ülemkojast välja. 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetuskond koodnus põhja- ja lääne Inglismaale. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele.
koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisseseatud maksud, näiteks laevaraha (ship money) kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus Tähekoda tuli laiali saata. Lisaks mässule Sotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle 50 tuhande inglase. Nüüd esitas parlament kuningale suure remonstrantsi (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piirasid. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku ümberkohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles vaid napi 11 enamushäälega (159:148).